Riik koondab hanked tugikeskusesse

„Ühelt poolt koondub keskusse professionaalne oskusteave, mis aitab hankijal olla võimalikult tark tellija ja teisalt toetab suurenenud praktika ka hangete sujuvamat korraldamist pakkujate jaoks,“ selgitas riigihalduse minister Arto Aas pressiteate vahendusel. „Lisaks väheneb tugitegevuste dubleerimine ja riigiasutused saavad enam keskenduda oma põhitegevusele. Hangete keskne korraldamine lähtub valitsuse riigireformi eesmärkidest ja tegevussuundadest ning tulevikus saavad riigiasutused hakata RTK kaudu ka ühishankeid tegema ning seega aega ja raha kokku hoida.“

Ministeeriumi teatel on muudatuse eesmärk tõsta riigihangete kvaliteeti ja usaldusväärsust ning vähendada asutuste tehnilist tööd, selleks kuluvat aega ning hoida ühtlasi kokku ka maksumaksja raha. Lisaks on hankeüksuse tegevuses oluline riigihangetel suurendada targa tellijana pakkujate arvu ning tagada laiemad võimalused konkureerida hangetel ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel.

Esimesena liitub hankeüksusega riigikantselei 2016. aasta alguses ning justiits- ja rahandusministeerium koos oma valitsemisala asutustega järgmise aasta keskpaigas. Hankeüksuse ülesanne on korraldada professionaalselt riigihankemenetlusi, näiteks vormistada alus- ja menetlusdokumente ning toimetada riigihangete e-keskkonnas. Hankeüksuse kui kompetentsikeskusel on oluline roll ka turuga suhtlemisel.

Samalaadset hankeüksust – Riigi Kaitseväeinvesteeringute Keskuse loomist planeerib ka kaitseministeerium, et tagada keskselt tulemuslik hangete korraldamine ning taristu arendamine ja haldamine. Riigis tegutseb juba keskse hankeüksusena Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), pakkudes riigiasutustele infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonnas riigihangete korraldamise teenust.

Rahandusministeerium esitab valitsusele kokkuvõtte keskse hankeüksuse tegevuse tulemustest ning ettepanekud hangete konsolideerimise jätkamiseks 2017. aasta kevadel.

Tasub teada

RTK pakub raamatupidamise, personali- ning palgaarvestuse teenust praegu neljale ministeeriumile ning nende haldusala asutustele.

Kokku kasutab alates 1. novembrist arvestusteenuseid 91 riigiasutust. Keskuse teenuste kasutajate hulka lisandusid maavalitsused (15), keskkonnaministeeriumi asutused (7) ja maaeluministeeriumi asutused (25). Lisaks pakub RTK personaliarvestuse teenust 4-le siseministeeriumi asutusele.

Veel korraldab keskus ka riigi keskset raamatupidamist, peab arvestust sundtäitmisele suunatud nõuete üle ning haldab ja arendab arvestusteenuse pakkumiseks vajalikku majandustarkvara. Ühtset majandustarkvara kasutab 141 riigiasutust, alates 2016. aasta algusest tõuseb selle kasutajate arv 200-ni.