Oktoobris laekus erakordselt palju makse

Oktoobris kogus maksu- ja tolliamet 596,5 miljonit eurot makse, mis on 28,8 protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul. Tänavu kümne kuuga on eelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus oktoobris finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu 116,2 miljonit eurot ehk 96,7 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta oktoobris. Oktoobri lõpuks oli juriidilise isiku tulumaksu laekunud 118,5 protsenti eelarves kogu aastaks planeeritust ehk 379,9 miljonit eurot. Laekunud maksusummast 88,4 protsenti moodustab laekumine erasektori dividendidelt ning 3,2 protsenti riigi osalusega ettevõtete dividendidelt.

Võrreldes eelmise aastaga laekus oktoobris füüsilise isiku tulumaksu vaatamata tulumaksumäära langetamisele 5,3 protsenti rohkem. See tuleneb peamiselt füüsiliste isikute kevadiste tuludeklaratsioonide alusel juurde määratud tulumaksust, mida laekus oktoobris 6,7 miljonit eurot rohkem kui 2014. aastal. Maksulaekumist mõjutas positiivselt ka deklareeritud keskmise palga kasv, mis kiirenes septembris 6,6 protsendini. Samas palgasaajate arv on viimasel poolaastal olnud selgelt alaneva trendiga ulatudes septembris üheprotsendise languseni eelmise aastaga võrreldes.

Oktoobris laekus käibemaksu 152,2 miljonit eurot, mida on 13,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Suure kasvu ühe põhjusena saab esile tuua eelmise aasta suhteliselt madala baasi. Oktoobris tehti aasta seni kõige suuremad tagastused, mida sügisel tavapäraselt mõjutab põllumajandussektor, lisaks tagastati eelmiste kuude nõudeid. Ettevõtete deklareeritud käibed on endiselt mitmes suuremas sektoris languses. Selle üks põhjus on Eesti-sisese müügi ja soetuse langus, vastavalt 0,4 protsenti ja 3 protsenti. Kasvamist jätkab deklareeritud Eesti tehingute lisandväärtus võrreldes varasemate aastatega.

Käibemaksu on tänavu kümne kuuga laekunud 11,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga, samas kui laekumist peamiselt mõjutavate komponentide (era- ja valitsussektori tarbimise, investeeringute ning arvestusliku rendi) kasv on jäänud mitu protsendipunkti madalamaks. Suur vahe makroindikaatorite ja laekumise kasvu vahel tuleneb peamiselt maksumuudatuste mõjust seoses käibemaksudeklaratsiooni lisa (vähemalt 1000euroste arvete deklareerimise) ja autode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega. Seejuures maksudest hoidumise ja maksupettuste vähenemine kasvatab tänavu laekumist ligikaudu 80–90 miljoni euro võrra. Maksu- ja tolliameti tegevus maksude kogumisel on varasemaga võrreldes muutunud tõhusamaks.