Kes on Estonian Airi huku kahtlusalused?

Eelmisel nädalal tegi viimase lennu Estonian Air, mis peale Euroopa Komisjoni negatiivset otsust tegevuse lõpetas. Pea kümme aastat hinge vaakunud riikliku lennufirma hukus näidatakse peamiselt näpuga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Juhan Partsile, kes oli enamiku riigiabiotsuste tegemise ajal majandusminister. Riigifirmadele riigiabi andmine on tugevalt reguleeritud, ent Euroopa Komisjoni otsuse järgi Eesti riik eiras reegleid.

Riigiabi võib anda vaid juhul, kui selleks on varem Euroopa Komisjonilt luba küsitud. Komisjoni otsuse järgi Eesti seda ei teinud. Miks, seda majandusministeeriumi tolleaegsed kantslerid ja ametnikud ei selgita – vastupidi, ministeeriumil kas ei nähta süüd või veeretatakse vastutus kõrgemate ametnike peale.

Endise majandusministri Juhan Partsi sõnul ei teinud ei majandusministeerium ega ka valitsus midagi valesti. „Loomulikult tunnen tehtud otsuste ees vastutust, kuid ma ei saa nõustuda väitega, nagu oleksin Estonian Airi hukus süüdi,“ ütles Parts. Tema sõnul tuleb lasta kõigepealt esmastel emotsioonidel lahtuda ja seejärel üles leida algpõhjused, miks üldse Estonian Air pankrotti läks.

Parts märkis, et kui Estonian Airile kapitalimaksete tegemise vajadus tuli, oli valitsus selge küsimuse ees – kas päästa lennufirma või ei. „Jutud, nagu oleksime Estonian Airile päti kombel salaja toetust andnud, ei vasta tõele. Me tegutsesime turuinvestori põhimõttel,“ ütles ta. „Me tegimegi maksimaalselt kõik selleks, et Estonian Air saaks veel kuus aastat Eestit teenindada,“ lisas ta. Parts tunnistas, et loomulikult arvestasid valitsus ja majandusministeerium 2009. aastal lennufirmale kapitali andes ka võimalike riskidega, ent keegi ei mõelnud, et tegu on seadusevastase riigiabiga. „Pooltargumente raha andmiseks oli rohkem,“ märkis ta.

Estonian Airi ei koheldud võrdselt?

Parts lisas, et kuna Euroopa Komisjon pole otsuse põhjendusi veel avaldanud, on tal raske otsust analüüsida. Küll aga leiab ta, et positiivne otsus airBalticu kohta eelmisel aastal tekitab küsimuse, kas Estonian Airi on ikka teistega võrdselt koheldud. Nimelt on Partsi sõnul airBalticu otsus lausa kafkalik lugemine, milles küll tunnistatakse, et riik on ettevõttele abi andnud, kuid erinevaid nüansse arvestades tehti siiski positiivne otsus.

„Sisuliselt öeldi, et Estonian Airil pole positiivset äriplaani,“ ütles ta. Parts lisas, et ta ei taha kellegi peale näpuga näidata, sest ka Euroopa Komisjon teeb vaid oma tööd. „Pealegi ei tooks enam kohtuvaidlus Estonian Airi tagasi,“ tõdes ta.

Riigiabi kaheti mõistetav

Kantslerid ja ametnikud, kes riigiabi andmise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötasid, Estonian Airi juhtumit ja ministeeriumi võimalikku ämbrisseastumist kommenteerima ei kipu. Näiteks ütles Marika Priske, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler aastatel 2000-2014, et on otsustanud Estonian Airi teemal üldse mitte sõna võtta. „Ma olen majandusministeeriumist juba piisavalt eemal olnud. Ma ei tea täpselt, mida seal viimastel aegadel tehtud on ja mul pole viisakas nüüd sotsiaalministeeriumis töötades seda niimoodi kommenteerida,“ ütles ta.

Sellegipoolest lisas Priske, et majandusministeerium ei jätnud teadlikult riigiabi andmise reeglistikku järgimata. Pealegi pole tema sõnul majandusministeerium ainuvastutaja, sest toetuse andmine kooskõlastati ka rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumiga. „Arusaamine riigiabist ja selle andmise nõuetest Estonian Airi juhtumi puhul on vaieldav,“ märkis Priske. Ta lisas, et ka Estonian Airi riigiabi küsimuse üle on vaieldud juba aastaid ja siiamaani pole selge, kas Euroopa Komisjoni otsus kaevatakse edasi või mitte.

Eero Pärgmäe, kes asus novembri alguses tööle Tallinna Lennujaama turundusdirektorina ja töötas aastatel 2008-2014 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantslerina, ütles vaid, et temal polnud ministeeriumis töötades Estonian Airiga asja. Ta selgitas, et tegeles ministeeriumis järelevalve ja infrastruktuuri küsimustega ja kuna Estonian Air kuulub operaatorfirmade alla, ei tegelenud ta riikliku lennufirmaga, kuna vastasel juhul võinuks tekkida huvide konflikt.

Ka Eva Vanamb, kes töötas aastaid majandusministeeriumi õigusosakonna juhatajana, ütles, et tema ei tegelenud otseselt Estonian Airiga ja õigeid vastuseid oskavad anda teised ametnikud.