Eesti eelarvekava sai kontrollist läbi

„Julgeolekupakt on tähtsam kui stabiilsuspakt,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande esmaspäeval parlamendi mõlema koja ees peetud kõnes.

Täna kinnitas Prantsusmaa peaminister Manuel Valls, et julgeolekumeetmete karmistamisest tingitud lisakulutused ei jäta muud võimalust, kui euroala piiridest üle astuda.

„Euroopal tuleb sellest aru saada,“ ütles Valls raadiointervjuus.

Prantsusmaa plaanib juurde palgata 5000 politseinikku, 1000 piirivalvurit ning täiendada justiitsministeeriumi töötajate ridu. Kaitsekulutustes algselt planeeritud kärped jäetakse ära.

Euroopa Komisjon leidis oma täna avaldatud hinnangus euroala riikide eelarvetele, et Prantsusmaa püsib laias laastus ette antud normides, ehkki 2017. aastaks seatud eelarvedefitsiidi vähendamise eesmärk ei ole veel tagatud. See hinnang anti aga Prantsusmaa eelarvekavale enne terrorirünnakuid, tunnistas täna hinnangut tutvustanud rahandusvolinik Pierre Moscovici.

Moscovici, kes on ise prantslane, lubas, et komisjon hindab võimalikke mõjusid Prantsuse eelarvele intelligentselt, südame ja humaansustundega.

„Sel kohutaval hetkel on kodanike kaitse, Prantsusmaa ja Euroopa kodanike julgeoleku tagamine absoluutne prioriteet ja võite kindlad olla, et komisjon seda absoluutselt mõistab,“ ütles Moscovici agentuuri DPA vahendusel.

Prantsusmaa on korduvalt ELi eelarvereeglite rikkumise eest kriitikat saanud ning kolmel korral on riigile ka lisaaega antud, et defitsiit normi saada. See on põhjustanud nurinat eriti Saksamaal, mis ei taha kuuldagi mingist euroala sügavamast integratsioonist ja ühisest vastutusest, kui riigid kokku lepitud reeglitest kinni ei pea.

Rangem järelevalve

Hinnangu andmine euroala riikide eelarvetele on osa euroala kriisi keskel käivitunud protsessist, mis peab tagama järelevalve liikmesriikide eelarvete üle. Kreeka ja teiste abipaketti vajanud riikide hädad tõid liigagi selgelt ilmsiks, kui tihedalt on rahaliidu riikide käekäik omavahel seotud. Nii üritatakse eelkontrolliga suuremad vääratused varakult välistada.

Eesti eelarvekavale komisjonil etteheiteid ei olnud – see on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paketi nõuetega, kus on kirjas nii eelarvedefitsiidi kui riigi võlakoorma ülemine piir. Seekord ei olnud komisjonil erimeelsusi ka eelarve nn struktuurse tasakaalu arvutamise metodoloogias, millega varem on rahandusministeeriumiga vaidlemist olnud. Rõhutatult soovitatakse Eestil jälgida tegelikku laekumist uutest maksumeetmetest, et planeeritud tulu ikka tuleks.

Hoiatuse said kolm riiki – Leedu, Itaalia ja Austria, mis riskivad eelarveraamidest hälbida. Juba varem sai sarnase hoiatuse Hispaania, mis esitas koduse valimistsükli tõttu oma eelarvekava juba septembris. Portugalile jäi aga hinnang andmata, kuna valitsuskriisi tõttu pole riik veel oma kava esitanud. Portugali abipaketis nõutud reformid läbi viinud peaminister sai valimistel suurima häältesaagi, kuid kaotas enamuse parlamendis.

Euroopa Komisjon ütles, et võib eelarvereeglites erandi teha ka pagulaste vastuvõtuga seotud kulutuste puhul. Seda siis, kui riigid on silmitsi erakorraliste oludega, mis ei allu valitsuse kontrollile.

Komisjoni ülevaade näitas, et esimest korda euroala kriisist alates on riikide võlakoorem hakanud taanduma. Seda küll alles kõrgelt 91% tasemelt SKPst, kust see peaks alanema tuleval aaastal veidi allapoole 90% taset. Protsess ise on riigiti väga ebaühtlane.

„Kõrge võlakoorma probleem hoiab tagasi majanduse kiiremat toibumist,“ ütles Euroopa Liidu asepresident Valdis Dombrovskis, kelle portfellis on ka euroala reform ja käekäik. „Oluline on, et valitsused jätkaksid vastutustundlikku eelarvepoliitikat ning teised oma riigirahanduse korrastamist.“