Uue põlvkonna raha võitis TOP 100

Esiteks teeb tiitli kõnekaks, et esikoha noppinud internetireklaamist teeniv AdCash esindab nii-öelda uue põlvkonna, idufirmade raha. Teine selle sektori esindaja pingereas on mobiilimaksete lahenduste pakkuja Fortumo.

Iduettevõtteisse investeeriva Allan Martinsoni sõnul ei saa AdCashi, aga ka Fortumot, enam idufirmaks pidada – firmad on leidnud oma kunded, arendanud teenuse välja ning saavutanud müügikäibe. „Ma ei fetišeeriks idufirmade puhul nende käivet üle. Võib isegi öelda, et mõnel juhul on riskikapitalistid sellele vastu. Pigem peaks idufirma tegelema tehnoloogia arendamise ja kasutajate leidmisega,“ selgitas Martinson.

Ta ise arendab koos Skype´i asutajate Ahti Heinla ja Janus Friisiga ettevõttes Starship Technologies iseliikuvat postirobotit, mis peaks parandama saadetiste kättetoimetamist ning alandama selle hinda kümme korda. Selle äriidee edukaks saamine võib võtta 5–10 aastat.

Õismäe korterist riigi parimaks

Teiseks pole varem ükski nii noor ettevõte pingerea tipus trooninud. 2011. aasta sügisel Tallinnas Õismäe korteris tegevust alustanud ja internetireklaamist teeniv äri on kasumis algusest peale.

Kuigi ka Fortumo sai jalad ruttu alla, ei ole Martinsoni sõnul nende kahe näitel kohane hinnata, kas nad on midagi teistest idudest õigemini teinud, et rutem käibe ja kasumiga edu saavutasid. „Ju nad siis piltlikult öeldes ei leiutanud kosmoseraketti – leidsid niši, pakkusid seal head teenust ning leidsid kliendid,“ selgitas ta. „Teine idu püüab samal ajal midagi rohkem raputavat teha, riskib rohkemaga ja nii võtabki kauem aega korraliku käibeni jõudmine.“

Lisaks paistab tänavune TOP 100 silma sellega, et esikümnest ei joonistu välja konkreetse valdkonna jõujooned nagu aastaid varem – näiteks 1990. aastatel kaubandus-vahendus ja transiit või tööstus ja logistika aastatel 2008-2011. LHV majandusanalüütik Heido Vitsur selgitas seda majanduse ühtlasemaks ja mitmekesisemaks muutumisena. „See pole ei hea ega halb,“ lisas ta.

Jänestega elevantide vastu

Küll näeb Vitsur probleemi selles, et nii-öelda rahvuslikke tšempioneid – firmasid, mis suudaksid rahvusvahelises konkurentsis uusi tooteid turule tuua ja maha müüa – ei paista. „See on tõesti vilets, ei anna lootust,“ kommenteeris ta. Kuigi majandust veavad vajalikud väikesed ettevõtted, sõltub riigi edu siiski suurfirmadest.

Vitsur ilmestas seda näitega jänestest ja elevantidest – kui sul on 30 jänest ja mõni neist võtab juurde 30%, siis kogukaal suurt ei muutu. Kui aga tegemist oleks elevantidega, oleks lisanduv osa mitu tonni.

Eesti suuremate firmade jaotuses samas viimaste aastate jooksul muutust toimunud ei ole ning käibepingerea ettevõtted on omavahel vaid kohti vahetanud.

ÜKS KÜSIMUS: Miks pole palju tähelepanu saanud idufirmad Eesti suurfirmade hulka kerkinud?

Ettevõtja ja investor Allan Martinson: Eesti idufirmade edu ei peaks mõõtma Äripäeva TOPide järgi, sest suur osa neist ei asu enam Eestis. Miks need ettevõtted siit ära kolivad ega juuri Eestisse ei aja, aga on oluline ka näiteks poliitikuile. Mida oleks vaja, et nad siia jääks?

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur: Häid ideid ja idufirmasid on Eestis palju, kuid nad kolivad suuremaks kasvades Eestist ära. Internetis äri ajades, näiteks reklaamimüügis, pole asukoht kuigi määrav. Küll võib seda olla keelekeskkond – näiteks Eestist pole võimalik leida ida-timori aktsendiga inglise keele kõnelejat, küll võib seda leida Austraaliast. Nii ei kujutagi ma ette, et üleilmset äri ajav idufirma kogu töötajaskond asub Eestis ja ettevõte panustab vaid siinsesse SKPsse.