Kaitsja: miks riik terroristi eest ei hoiatanud?

Luik osutas asjaolule, et kohtumääruste järgi on kapo jälginud Sazanakovi tegevust internetis juba 2013. aasta juunist ning samast aastast on teada ka n-ö surnud postkasti olemasolu, mille Sazanakov ja Khalilov lõid pärast seda, kui Khalilov Sazanakovil oktoobris Süürias külas käis.

Novembris 2013 aga maksis Eesti riik veel Sazanakovitele laste eest sotsiaaltoetusi. See toimus ajal, kui riik juba teadis, et Sazanakov on Süürias. Sellest lähtuvalt küsis Luik: „Kas Eesti riik toetas teadlikult terrorismi, kandes raha terroristlikule perele? Miks Eesti riik ei hoiatanud Mankod ja Khalilovit, et nad suhtlevad terroristiga, ja et nad on valesti aru saanud, et sõber õpib Egiptuses araabia keelt? Riik ei teinud selle ärahoidmiseks midagi.“

Veel pärast Sazanakovi lahkumist Süüriasse kirjutas Manko Sazanakovile: „Kuidas keeleõpe läheb? Kas sess läheneb? Kas õppematerjalide ja kantseleikaupadega vähemalt kindlustatakse?“

Selle peale vastas Manko: „Peab ostma, aga raha pole.“

„Väita, et Manko teadis, et Sazanakov on tegelikult Süürias, on prokuratuuri poolt demagoogiline,“ sõnas Luik.

Prokurör Laura Vaigu sõnul on see vestlus aga tõsiseltvõetamatu, sest mehed arvestasid, et nende Facebooki vestlusi jälgitakse ning seega võidi ka vestlusi fabritseerida.

Kas ajakirjaniku peaks ka süüdi mõistma?

See, et Khalilov käis Sazanakovil Süürias külas, pole Luige sõnul mingi argument tema süüdimõistmiseks. Ta osutas sellele, et näiteks 2013. aastal käis Eesti Päevalehe ajakirjanik ka Süürias islamistliku organisatsiooni liikmel külas, sellest ilmus ajalehes ka pilt.

„Kas ajakirjanikku peaks ka siis terrorismile kaasa aitamises süüdistama? Kui ajakirjanik võib islamistidel külas käia, miks ei või siis Khalilov ja Manko lihtsalt läbi Facebooki islamistiga suhelda? Eriti veel olukorras, kus süüdistatav Manko teadis, et tema tuttav õpib hoopis Egiptuses araabia keelt,“ ütles Luik.

Luik näitas kohtus slaide Süüria ja Türgi kaardiga ning osutas Hatay lennujaamale, kus maandusid Lolita Sazanakova ja teda saatnud Khalilov, kui naine sõitis lastega abikaasale järele ja Khalilov teda reisil saatis. Luik selgitas, et see lennujaam pole ISISe kontrollitava ala läheduseski, vaid asub seal kandis, kus hiljuti tulistasid türklased alla Vene sõjalennuki.

See pole „normaalse“ terroristi videotervitus

Luik viitas ka paari päeva eest YouTube’is ilmunud Ivan Sazanakovi videotervitusele, kus ta tunneb muret oma Eestis kohtu all viibivate sõprade pärast, ühtlasi kinnitab ta videos, et pole terrorist. Luige sõnul ei muretseks n-ö normaalne ISISe liige oma usuvendade pärast, kelle üle kohut mõistetakse.

„Ta ütleks, et te olete märtrid, vangist välja saades laske midagi õhku. Kui spekuleerida, et ta võis Süürias reaalselt võidelda, siis pigem Vaba Süüria Armees või kurdide poolel, kes on Eesti liitlased läbi USA,“ sõnas ta.

Teise kaitsja Kristi Rande sõnul pole Sazanakovi kirjadest üldse võimalik aru saada, kelle poolel ta Süürias on. „Ta kirjeldab küll lahingutegevust, kuid sellest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi.“

Ei sobinud tõendiks

Prokuröri osutatud vägivalda propageerivad raamatud, mis konfiskeeriti Mankolt kapo läbiotsimise käigus, tuli tõenditena välja jätta, sest raamatuid ei saa kriminaalasja tõenditena käsitleda. Luik ütles, et ta on lugenud läbi isegi Hitleri „Mein Kampfi“, mida pidas täielikuks jamaks. „Kas ma olen ise ka nüüd kurjategija? Agatha Christie raamatuid on ju meil kõigil kodus.“

Prokurör tõi oma süüdistuskõnes välja ka pildi, millel Sazanakovi tütar kannab terroristliku loosungiga peapeaela. Luik selgitas, et see kiri annab edasi islami usutunnistust: „Pole teist jumalat kui Allah ja Muhamed on Allahi saadik.“ Samasugune kiri on ka avalikult Saudi Araabia lipul, märkis ta.

Luige sõnul ütles prokurör kevadel pärast Khalilovi ja Manko vahistamist, et lubab nad esimesel võimalusel vangikongist välja ja nõuab vaid tingimisi karistust, kuid täna nõuab ta utoopilist kaheksa-aastast vangistust. „Mismoodi on need inimesed täna ohtlikumad, pärast kaheksat kuud kinni istumist?“ küsis ta.

Teine kaitsja Kristi Rande võrdles Khalilovile esitatud süüd vanasõnaga „Ükski heategu ei jää karistuseta.“ „Ta on veetnud sõbra aitamise eest kaheksa kuud vangistuses,“ märkis Rande.

Kohus teeb oma otsuse teatavaks 29. detsembril.