35% Eesti tööandjatest leiab, et pagulaste rakendamine aitaks leevendada tööjõupuudust Eesti tööturul, selgub CV-Online’i Balti tööturu-uuringust.
- Pagulasd randumas Kreekas. Foto: EPA
„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti tööandjad on Baltimaade lõikes pagulaste kohalikule tööturule rakendamise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud. Eestis arvab 35% tööandjaist, et see võiks leevendada tööjõupuudust, Lätis 20% ning Leedus 17%. Seejuures leitakse, et pagulaste arv peaks olema suurem, et sellel oleks kohalikule tööturule märgatav mõju,“ kommenteeris CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Uuringust tuli välja, et 40% Eesti tööandjatest planeerib järgneva 6 kuu jooksul töötajaid värvata ning poolte Eesti tööandjate hinnangul on värbamisi keerulisem läbi viia kui aasta tagasi.
„Uuring ja turu üldised trendid näitavad, et tööandjatele on töötajate leidmine üha keerulisem. Iga järgnev värbamine on eelmisest kulukam ning osad tööandjad näevad pagulaste värbamises üht võimalikku viisi tööjõupuudusega toime tulemiseks,“ märkis Gross.
CV-Online viib iga aasta läbi Baltikumi tööturu-uuringu, tänavu vastas sellele üle 2600 ettevõtte esindaja Eestist, Lätist ja Leedust.
Seotud lood
Oma ettevõttesse Guineast pärit varjupaigataotleja tööle võtnud Oleg Gross on asunud tema eest võitlusse, kuna riik tahab pagulase Eestist välja saata.
Pagulasprogrammi põhine võlakirjaemissioon oleks Eestile kasulik majanduslikus mõttes, ent teeks Eestist ka Euroopa suunanäitaja, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.
Eestis elavate immigrantide teises põlvkonnas on küll eesti keele oskajaid rohkem kui esimeses, kuid kahe põlvkonna keeleoskuse vahe on üllatavalt väike.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.