Eesti teaduskulud kahanesid

Oli ootuspärane, et mullu jäid teadus- ja arendustegevuse kulud langustrendi, kuna suurinvesteeringud, mis tehti seoses õlitööstuse pilootprojekti käivitamisega aastatel 2010–2012, viisid Eesti kogukulutused teadus- ja arendustegevusele hüppeliselt kõrgele. Tehase käivitamisega 2013. aastal investeeringute osa hakkas vähenema ning selle järelmõju oli selgelt tunda ka 2014. aastal.

Pool 2014. aasta teadus-ja arendustegevuse kulutustest tuli riigieelarvest. Valitsemissektori kogukuludest oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,87%.

Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) olid teadus- ja arendustegevuse kulutused 161,9 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem. Peamiselt mõjutas seda kõrgharidussektor, kus kulutused langesid eelmise aastaga võrreldes 8%.

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 124,8 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuste kogukuludest 44%. Kulutused vähenesid eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra ja seda põhiliselt investeeringute arvelt. Investeeringute osa ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kuludes oli 19%, mis on viimaste aastate madalaim. See on mõjutatud üldisest majandusolukorrast, kus investeerimisaktiivsus hakkas vähenema juba 2013. aastal ning 2014. aastal oli ettevõtete investeeringud kümnendiku võrra väiksemad kui aasta varem.

Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ehk teadus- ja arendustegevuste kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti oli mullu 1,44% ja see langes eelneva aastaga võrreldes 0,28 protsendipunkti võrra. Eurostati esialgsetel andmetel ei mahtunud Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja arendustegevuste intensiivsuse indeksi pingereas esikümnesse, kuid säilitas oma eelmise aasta positsiooni teise kümne alguses.