"Põhilise töö on teinud ikkagi ettevõtjad"

"See annab tunnistust sellest, et viimaste aastate muudatused maksukorralduses on kandnud vilja ning ausad ettevõtjad on varimajanduse arvel saanud oma lisandväärtust kasvatada. Kui kasvab lisandväärtus, laekub ka makse," märkis Helm. 

Maksuamet mõõdab oma töös eelkõige seda osa, mis jääb potentsiaalselt laekumata. "Kui mullu langes kogumata jäänud maksude osakaal 10,1 protsendilt 7,5 protsendini ja tänavu kahaneb eeldatavalt veelgi, siis on selge, et samas tempos maksuauk järgmistel aastatel enam ei kahane," märkis Helm. "Meie jaoks on edaspidi oluline teha teenused niivõrd lihtsaks, et maksude tasumine oleks võimalikult mugav."

Peamine mõju maksukoormuse kasvule on tema hinnangul tulnud nn 1000euroste arvete süsteemist, töötamise registrist ning kütuse valdkonna tõhusamast kontrollist. Lisaks järjepidev töö salakaubaga võitlemisel. "Eelmise aasta andmed näitavad, et maksuauk kahanes ca 100 miljoni euro võrra – see on ühe aastaga otseselt varimajandusest tagasivõidetud raha," rääkis Helm. "Meie hinnangul oli mullu maksuaugu osakaal laekunud maksudest viimase seitsme aasta väikseim ehk 7,5 protsenti."

Ta lisas, et arvestades, et käibedeklaratsiooni muudatuste mõju langeb põhiosas tänavusse aastasse, siis võib eeldada maksuaugu kahanemist ka sel aastal.

Tulevikus plaanib maksuamet maksulaekumist veelgi kasvatada. "Järgmine suurem muudatus seisab ees maksude tasumisega seotud asjaajamise lihtsustamisega," sõnas Helm. "Oleme alustanud uue e-maksuameti/e-tolli arendamist, mis muudab suhtluse maksu- ja tolliametiga veelgi efektiivsemaks." Sellega on maksuametil eesmärk teenuste lihtsustamise ja kaasajastamise käigus vähendada nendega suhtlemisvajadust selliselt, et tegevused oleksid automatiseeritud ja e-MTA töötaks soovi korral n-ö taustal.