Sõerd: maksutulu kergitavad erakorralised dividendid

"Lisaks ka täiendavad meetmed on vähendanud maksude tasumisest kõrvalehoidumist, näiteks töötajate registri loomine aitas vähendada ümbrikupalkade osakaalu. Käibemaksukogumine paraneks veelgi, kui lõpuks luuakse eeltäidetud käibedeklaratsioonid," lausus Sõerd.

Sõerdi sõnul ei tohiks ka unustada seda, et selle aasta maksukoormuse näitajat tõstab ka Swedbanki erakorraliselt dividendilt laekuv tulumaks. "Meie turul tegutsevad Skandinaavia päritolu kommertspangad, millised on oma koduturgudel aastaid maksnud heldelt dividende, on asunud viimaks dividende maksma ka oma tütarettevõtetest kohalike pankade kasumitelt Eesti kaudu," märkis ta. 

Eesti maksukoormus oli 32,9 protsenti, aasta varem (2013) oli see 31,5 protsenti, prognoosi kohaselt kasvab see järgmisel aastal 33,4 protsendini. "Eestile sobiv maksukoormus võiks olla vahemikus 32-33 protsenti SKP suhtes," märkis Sõerd. 

Vaja on eksporti

Põhiline tegur, mis mõjutab maksude paremat laekumist on Sõerdi sõnul ikkagi praegune majanduskonjunktuur. "Meie majanduskasvu veab sisenõudlus ja eriti kiiresti on kasvanud näiteks just tööstuskaupade jaemüük. Käibemaksu kasvu toetabki eelkõige jaemüügi kasv. Teiseks kiire 6-7 protsendine palgakasv ja kõrge tööhõive, mis on saavutamas ajaloolist maksimumi. Siit tuleb kiire tulu- ja sotsiaalmaksu kasv," selgitas ta. "Tänu olukorrale tööjõuturul on tarbijate kindlustunne kõrge ja ka reaalsissetulekud on kiiresti kasvanud."

Ta lisas, et iseasi muidugi see, kas me soovime seda, et põhiliseks majanduskasvu allikaks on sisenõudluse kasv ja samal ajal on tööstustoodang languses, samuti eksport. "Ekspordi kasv näiteks mõjub vastupidiselt käibemaksulaekumistele ja eksportivad ettevõtted maksavad suhteliselt vähem käibemaksu võrreldes siseturule orienteeritud teenuste ja kaupade müüjatega," selgitas ta. "Aga majanduse arenguks ja üldiseks sissetulekute kasvuks on vaja just eksportivaid ettevõtteid."

Maksude parem laekumine on Sõerdi hinnangul tore, aga murelikuks peaks tegema hoopis selline olukord, kus palgad kasvavad tootlusest kiiremini, majanduskasvu veab sisenõudlus ning samal ajal tööstustoodang ja eksport ei kasva.

"Arvan, et enamik majandusanalüütikutest ja maksupoliitikutest on nõus sellega, et vähendada tuleks tööjõumaksusid," märkis Sõerd. "Kuna meie maksutulude struktuur on selline, kus suurem osa sellest ongi tarbimismaksud ja tööjõumaksud, siis praeguse konjunktuuri olukorras, kus kiiresti kasvab sisetarbimine ja palgad ning hõive näitajad püsivad kõrged, siis peavadki majanduskasvust kiiremini kasvama nii käibemaksutulud kui ka tulu- ja sotsiaalmaksulaekumised."

Majanduslikku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskest ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit ära riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.

Eesti maksukoormus oli 32,9%. Rahandusministeerium põhjendas, et maksukoormus on tõusnud, kuna maksu- ja tolliamet kogud maksud paremini kokku. Kui samade määrade juures makse paremini koguda ja tulude kasv on kiirem kui SKP kasv, kasvab ka maksutulu suhtena SKPsse.

Tänane Äripäev kirjutab, et ettevõtjad on maksukoormuse kasvu pärast mures. OECD riikide hulgas on Eesti maksukoormuse poolest umbes keskel, kuid paistab silma maksukoormuse hoogsa kasvuga.