Tark tellija valib väärtuspõhise hanke

See annab kinnitust, et ehitussektor ei ole konservatiivne, vaid vajab julgeid eestvedajaid ja otsustajaid.

Riigi Kinnisvara ASi värske juhatuse esimees Urmas Somelar rääkis ehituskonverentsil, et Riigi Kinnisvara on tark tellija ning selle suuna hoidmisel kavatseb ettevõte ka edaspidi toetuda väärtuspõhistele hangetele.

Somelari sõnul kuulatakse Riigi Kinnisvaras ära ministeeriumide ja riigiasutuste soovid ja saavutatakse nende vajadustele vastav kvaliteetne tulemus. Ta märkis, et ettevõte ei soovi olla pelgalt „segane varustuskomitee”. "Selline ettevõte, kes teostab vaid hankeid ning kus kaob inseneripädevus, me olla ei soovi. Pigem soovime hästi ehitada, hästi kinnisvara hallata ja olla nii professionaalsed,” rääkis ta.

RKASi üldistest lähiaastate eesmärkidest nimetas Somelar jätkuvat edasiminekut riigi nimetatud suundadega: tsentraliseerimine ja optimeerimine, suurem tähelepanu pööramine enne ehituse juurde asumist vajalikele ettevalmistavatele töödele ning liikumine väärtuspõhiste hangete suunas. "Samuti soovime kasutada senisest rohkem BIM-projekteerimist ning hangetesse rohkem sisse kirjutada täpsemaid kvalifitseerumisnõuded,” loetles Somelar.

Otsuseid tuleb avalikkusele põhjendada

Somelari sõnul on tähtis ka ettevõtete võrdne kohtlemine ning oma otsuste selgem põhjendamine avalikkusele. "Pole saladus, et Tallinna vangla hanke võitmise üle käib senini arutelu, miks selline otsus tehti. Edaspidi peame avalikkusele oma otsuseid paremini põhjendama,” märkis ta.

Samas suhtub Somelar skeptiliselt energiasäästlikesse hoonetesse. "Kodanikuna ja maksumaksjana arvan, et nullenergiahoonete ehitamine on hirmkallis ja meil ei jätku selleks piisavalt raha.”

Riigi Kinnisvara üks olulisemaid innovatsiooni toetavaid tegevusi on väärtuspõhised hanked. "Kõige odavama hanke puhul saamegi selle, mida ostame. Väärtuspõhise hanke juures pakkuja selgitab, kuidas ja milliste vahenditega on plaanis teenust pakkuda," rääkis Somelar.

Seda hinnatakse puntkipõhisena ning see annab ettevõttele parema tulemuse kui lihtsalt rahapõhised hanked. "Rahapõhises hankes aetakse kopikas nii pooleks, kui saab, ja hiljem hanke täitmisel ilmselt veel rohkem pooleks,” märkis Somelar.

Maanteeamet pelgab vaidlusi

Vastupidiselt Riigi Kinnisvarale ei poolda maanteeamet väärtuspõhiste hangete korraldamist, sest need toovad kaasa pikki vaidlusi, rääkis maanteeameti peadirektor Priit Sauk. 

“Oleme kaalunud väärtuspõhiseid hankeid. Küll mitte teedeehituses, aga näiteks IT-hankes üritasime arvesse võtta ka pehmemaid väärtusi, kuid kavaldasime ennast sellega üle. Saime pikad-pikad vaidlused ja tulemuseks on tänaseni sõlmimata hankeleping,” rääkis Sauk. Tema sõnul on raske väärtuspõhist hindamist hangetesse tuua, sest see kasvatab oluliselt tellija subjektiivse hinnangu andmise võimalust.Varem pikalt eri ehitusettevõtteid juhtinud Sauk oli seisukohal, et need hanked tihti tühistatakse või vaidlustatakse, et leida muid lahendusi. Sooviga rakendada väärtuspõhist hindamist on ta kokku puutunud ka peatöövõtja poolel olles, kui tellija soov on olnud lisada hanke korraldamisel peale hinna ka muid kriteeriume, nagu ehituse kestus või tööde kvaliteet.Septembrist maanteeametit juhtima asunud Sauki sõnul ei ole välistatud, et tulevikus võib väärtuspõhistest hangetest saada üks hanke liike ka teede vallas, aga kindlasti mitte valdav liik.

Ehitustegevusega seotud punktid on lepingutes alareguleeritud

Juristid märkisid konverentsil, et vaidlusi on ehituses viimastel aastatel üldiselt vähemaks jäänud.

ASi Merko Ehitus peajurist Mihkel Mugur rääkis, et suures osas on aidanud paremuse suunas liikuda parandatud hankesüsteem. "Väide või müüt, et ehitatakse juristide abil, mitte kelludega, tekkis 2009. ja 2010. aastal, mil esines palju ehituse riigihangete vaidlusi," märkis Mugur.”

Advokaadibüroo Sorainen juristi, vandeadvokaat Urmas Volensi sõnul on ehituslepingutes tihti  juriidilised teemad ülereguleeritud, aga konkreetsemad ehitusega seotud küsimused jäävad samas alaesindatuks. "Teemad nagu „vastutus” ja „vääramatu jõud” kirjutatakse põhjalikult lahti, samas see, mis on ehitustegevuse peamine eesmärk ehk milline peaks kerkiv hoone või rajatis tulema ja kuidas seda rajada, sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu,” rääkis ta.

Uue riigihangete seaduse sätte suhtes, mis reguleerib uue hankemenetluse liigina innovatsioonipartnerluse, jäi Mugur äraootavale seisukohale. "Eks ole näha, kuidas see tööle hakkab, aga minu hinnangul annavad võimalikud subjektiivsed momendid seaduses tahtmise korral aluse uuteks vaidlusteks. Innovatsiooni peaks rakendama pigem varem - projekteerimise faasis.

Autor: Eva Kiisler, [email protected] Lauri Leet, [email protected]