Taanis on negatiivsed intressimäärad käigus olnud juba oluliselt kauem kui prognoosida osati, see tähendab finantssektorile järjest raskemat koormat.
- Danske panga kontor Foto: Scanpix/Reuters
„See pidi olema erakorraline intressimäär, mis 2015. aastal kaob,“ ütles agentuurile Bloomberg
Danske Banki investorsuhete juht Claus Ingar Jensen. „Kui surve marginaalidele jätkub ka 2016. aastal, mõjutab see pankade tulusid.“
Taani keskpangas on hoiustamise baasintressimäär -0,75% juba selle aasta veebruarist saadik. Võrdluseks:
Euroopa Keskpank langetas hoiustamise baasintressimäära äsja -0,20 protsendilt -0,30 protsendile. Taani kehtestas negatiivse intressimäära
Taani krooni euroga seotud vahetuskursi kaitseks ja praegu ei näita ükski märk, et intressimäär võiks uuesti plussi jõuda. See teeb kommertspankade elu raskeks.
Negatiivsed intressimäärad lähevad Taani pankadele tänavu maksma üle ühe miljardi Taani krooni (130 miljonit eurot),“ ütles Taani pangandusliidu juht Tonny Thierry Andersen. Peamiselt seetõttu, et pangad pole negatiivseid intressimäärasid veel jaeklientide hoiustele edasi kandnud.
Danske Banki majandusanalüüsi osakond ei prognoosi järgmise 12 kuu perspektiivis intressimäärade tõusu. Mis tähendab, et negatiivsed baasintressimäärad võivad Taanis kehtima jääda veel aastateks – allpool nulli on need olnud valdavalt juba 2012. aasta keskpaigast.
Danske kasum kolmandas kvartalis kasvas, kuid tulud vähenesid 10%. Nii otsib pank uusi tuluallikaid – läinud kuul teatati uuest privaatpanganduse üksuse loomisest, mis on sarnane samm, mille on juba teinud teised Põhjala pangad.
Seotud lood
Taani on riik, kus keskpanga negatiivsed baasintressimäärad on jõus olnud kõige pikemat aega ja sellest on koorunud õppetunnid, milliseid tulemusi selliselt poliitikalt oodata.
Danske Banki tulud ületasid neljandas kvartalis analüütikute ootusi ja pank teatas 1,2 miljardi eurosest aktsiate tagasiostuprogrammist.
Riskid raha liigutamiseks arveldusarvelt on igal juhul suuremad kui see protsendikene, mida peavad ettevõtted pangale ära maksma, ütles LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.