Euroopa annab Venemaale lootust sanktsioonidest vabaneda

Broki sõnul on suhete paranemisest huvitatud mõlemad osapooled. Ta rõhutas, et Moskva ja Brüsseli suhetes on suurim takistus Ukraina kriis. „Aga ka selles küsimuses on meil selge ühistegevuste plaan, mis on „Normandia formaadis“ kinnitatud,“ lisas väliskomisjoni juht. Ta märkis, et plaani kohaselt tuleb täita Minski kokkuleppeid, pärast mida võetakse Venemaalt sanktsioonid. „Loodame, et see õnnestub enne tuleva aasta märtsi,“ ütles Brok.

Eile otsustas Euroopa Nõukogu pikendada Venemaa-vastaseid sanktsioone veel poole aasta võrra, tuleva aasta 31. juulini. Otsus jõustus täna.

Diplomaatilised allikad ei välista, et sanktsioonide kogupaketti pikendati viimast korda, sest hulk Euroopa Liidu liikmesriike on huvitatud Venemaaga dialoogist, eriti terrorismiga võitlemise ja Süüria olukorra teemal.

Sanktsioonide pikendamise selgituses märgib Euroopa Komisjon, et Venemaa otsus peatada Ukrainaga kaubandussuhted on Minski lepete rikkumine. Kreml avaldab niimoodi poliitilist survet ja see ei vasta tänavu veebruaris Minskis kolme osapoole vahel kokkulepitule, leiab komisjon.

Brüssel kehtestas Venemaa suhtes sanktsioonid 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainas konflikti puhkemist. Nn mustas nimekirja lülitati füüsilised ja juriidilised isikud. Hiljem kehtestati Venemaale ka majandussanktsioonid.

Euroopa Liidu sanktsioonidega ühinesid tänavu juulis ka Montenegro, Albaania, Island, Liechtenstein ja Ukraina. Vene-vastased sanktsioonid on kehtestanud ka USA, Norra, Jaapan, Austraalia ja Kanada.