Norra valitsus esitas täna ettepanekud pagulas- ja asüülipoliitika karmistamiseks.
- Pagulaskeskus Kirkenesis, Norra ja Venemaa piiri lähistel Foto: Scanpix/Reuters
Muuhulgas nähakse ette, et mõne teise Skandinaavia riigi kaudu
Norrasse saabuvad asüülitaotlejad võib juba piiril sinna riiki tagasi saata, kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
Alalist elamisluba saab Norras valitsuse uue ettepaneku järgi taotleda alles viie aasta möödudes praeguse kolme aasta asemel. Nõutakse elukoha olemasolu ning töötamist või õppimist. Välja on pakutud ka suulise keeleeksami korraldamine Norra keeles hakkama saamise kohta.
Pereliikmete järele toomise reegleid karmistatakse. Reegleid karmistatakse ka riiki üksi saabuvate alaealiste osas. Kuni 18. aastaseks saamiseni tagatakse neile varjupaik – siis toimub uus asüülivajaduse hindamine.
Kitsendatakse ka
pagulase definitsiooni, millega piiratakse inimeste ringi, kellel on õigus taotleda sotsiaaltoetusi ja pensioni.
„Me peame tegema ennast vähem atraktiivseks, et Norrasse ei tuleks need, kellel pole varjupaiga vajadust,“ ütles rände- ja integratsiooniminister Sylvi Listhaug.
„Meil saavad olema Euroopa ühed karmimad immigratsioonireeglid,“ ütles Listhaug, kes kuulub Norra konservatiivsesse Progressiparteisse, mida on tituleeritud ka populistlikuks ja paremäärmuslikuks.
Kokku on valitsuse ettepanekutes 18 meedet.
Norra migratsiooniameti prognoosi järgi võib 2016. aastal Norrasse saabuda 10 000 – 100 000 pagulast.
„Sellel võivad olla rängad tagajärjed Norra heaoluühiskonnale,“ ütles minister.
Seotud lood
Norra valitsus otsustas saata riigist välja seal ebaseaduslikult viibivad põgenikud ja sõidutada nad tuldud teed tagasi. Juba on alustatud põgenike koondamisega Vene-Norra piiri lähedale, et nad bussidega Venemaale tagasi viia.
Parim, mida saab loota, oleks suur ja põhjalik kriis. Siis kaovad illusioonid, siis suuname oma pingutused õigesse suunda, kirjutab ettevõtja ja investor Heldur Meerits.
Rootsi alustas kõigi Taanist saabuvate inimeste dokumentide kontrolli, esimene kontrollihommik on juba Kopenhaagenist Rootsi tööle saabujad vihaseks ajanud, kirjutab Yle Uutiset.
Pagulasprogrammi põhine võlakirjaemissioon oleks Eestile kasulik majanduslikus mõttes, ent teeks Eestist ka Euroopa suunanäitaja, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.