Ärikinnisvara jätkab kõrget lendu

Catella Corporate Finance’i juhatuse liige Aavo Kokk usub, et tegelik tehingute maht oli eelmisel aastal isegi suurem kui 450 miljonit eurot. “Juba meie nõustatud tehingute maht oli 230 miljonit eurot ja ma ei taha uskuda, et 60% suurest turust on meie päralt. Kuid sellegipoolest tegime rohkem kui teised,” ütles ta.

Kokk märkis, et ärikinnisvara rekordaasta ei tulnud kindlasti üllatusena, kuna Eestis on küllaltki palju suuri varasid, mille omanikud on valmis müüma. “Turg on tasapisi küpsenud ja eelmisel aastal õnnestus palju tehinguid ära teha,” ütles ta. Peamine põhjus selleks on Koka sõnul see, et majanduses on akumuleerunud raha palju ja seda püütakse investeerida. Samuti on laenuintressid head ning valminud on mitu suurt projekti, näiteks kaubanduskeskused.

Ka järgmine aasta tuleb Koka sõnul ärikinnisvaras hea – juba praegu on Catellal töös 100 miljoni euro eest tehinguid. Kuna ärikinnisvara ringkond on väike, on Koka sõnul raske mingeid eripäraseid tendentse investorite muutustes välja tuua. “Küll aga ei näe ma, et Vene investorite hulk oleks vähenenud, nagu kirjutatakse. Võib-olla on nad vähem aktiivsed vaid väiksemate kinnisvaraobjektide turul,” ütles ta.

EFTEN ette ei ennusta

Varavalitsemise ettevõte EfTEN Capital tegi eelmisel aastal ühe suurema kinnisvaraostu üldse, soetades Radisson Blu Sky kinnistu. Ettevõtte tegevjuhi Viljar Arakase sõnul investeeris EfTEN mullu uutesse projektidesse 110 miljonit eurot, mis annab neile Balti turust umbes 10%. “Me ei sea endale kunagi investeerimiseesmärke – oleme pidevalt turul uusi võimalusi otsimas, aga ei nukrutse, kui neid parasjagu meie riskimõõdupuu järgi ei leidu,” ütles ta. Arakas lisas, et turule on tulnud ja on ka tulemas uusi investoreid, millest kogu turg tänu kasvavale likviidsusele ainult võidab.

Praegust aastat pole aga tema sõnul tark ette ennustada. “Aasta alguses nähtud Hiina aktsiaturu langus ning uued geopoliitilised pinged Lähis-Idas on piisavaks kinnituseks, et ennustada pole mõtet – neid sündmusi ei oodanud detsembris veel mitte keegi,” selgitas ta. Kui aga Eesti regioon püsib julgeolekupoliitiliselt ilma vapustusteta ja kui Euroopa Keskpank jätkab senist poliitikat, siis Arakase sõnul midagi väga halvasti minna ei saa. “Kuigi ei tohi kunagi unustada, et ärikinnisvara on riigi makromajanduse üks järjekordne peegelpilt,” ütles ta.

Arakas lisas, et olukorras, kus maailma aktsiaturud ei näita tugevusmärke ja võlakirjade hind on kõrge, on mõistliku tootlusega ärikinnisvara investoritele järjest ahvatlevam varaklass. Kuna uljast meeleolu kütab jätkuvalt ka Euroopa Keskpanga nullintressi poliitika, ei ole Arakase sõnul ärikinnisvara eelmise aasta rekord midagi üllatavat. “Kui Põhjalas tehti eelmisel aastal ärikinnisvara investeeringuid kokku 40 miljardi euro väärtuses, siis Balti riikide koondtulemus 1,1–1,2 miljardit eurot ei näita meid üldsegi heast küljest,” ütles ta.

Madalad intressid veel paar aastat

1Partner Advisory juhatuse liige Martin Vahter ütles, et tagantjärele vaadates oli ärikinnisvaraturu aktiivsus loogiline, kuna kinnisvara on üldise majandusaktiivsuse peegeldus ning hoiuseintressid olid madalad ja laenuraha odav. Kui aktsiaturud ja hoiused ei paku investeerimiseks võimalusi, katab selle vajaduse just kinnisvara. Samuti mõjutas Vahteri sõnul Eesti kinnisvaraturgu see, et Venemaalt taheti raha välja tuua.

Vahter märkis, et ka tänavu loodetakse ärikinnisvaras sama head tulemust, kuid see ei pruugi nii siiski minna. “Elamispinnaturul tuleb aga pigem igav aasta. Hinnad ei lange ega tõuse eriti, kõik püsib stabiilne,” ütles ta.

Colonna Kinnisvara OÜ tegi mullu mitu suurt tehingut, soetades nii Rimi ja Säästumarketi kaupluste portfelli kui ka Eesti Energia uue peahoone. Colonna peajurist Triinu Reinold ütles, et kuna tegelikkuses on ka Prantsusmaa päritolu investeerimisfondi  Olympia Baltic Opportunitis Fund 33 miljonit eurot maksnud politsei- ja piirivalveameti hoonete ost nendega seotud, tegi Colonna eelmisel aastal kaheteistkümnest suurimast kinnisvaratehingust kolm.

Selleks aastaks Reinold aga põhjapanevaid ennustusi teha ei taha. “Arvestades rahvusvaheliste finantsturgude jätkuvat ebastabiilsust, soodsaid pangalaenu intresse ning Eesti kinnisvaras saavutatavat tootluse taset, näeme endiselt, et Eesti kinnisvara on ka 2016. aastal jätkuvalt atraktiivne investeering,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara kommertskinnisvara valdkonna juht Mihkel Pärtel rääkis Äripäeva teemaveebile kinnisvarauudised.ee, et eelmisel aastal ei suurenenud tehingute arv, vaid maht. “Tõenäoliselt püsib madal intressikeskkond veel 1–2 aastat, mis viitab suhteliselt stabiilsele investeerimiskliimale,” ütles ta ja lisas, et kuna eelmise aasta tegid rekordiliseks üksikud suurtehingud, ei saa 2016. aastal prognoosida olulist turumahu kasvu. “Eesti väiksel turul ei ole fondide jaoks piisavalt sobivaid suuri objekte, seetõttu vaatavad suuremad turuosalised Baltimaid tervikuna,” märkis Pärtel.