Paavo Nõgene kulutas krediitkaardiga tuhandeid eurosid

Paavo Nõgese käsutuses olnud kultuuriministeeriumi krediitkaardi mullust väljavõtet vaadates torkasid silma taksosõidud kodu- ja välismaal ning isegi mõned parkimistasud pealinna kaubanduskeskuses. Rohketel välisvisiitidel ei olnud lisaks majutusemaksetele harvad lõuna- ja õhtusöögi võõrustamised kolleegidega. Näiteks maksis Nõgene ühe Berliini ooperimaja juhtkonnaga peetud lõunasöögi eest viie inimese peale 250 eurot. Kokku kulutas kantsler mullu krediitkaardiga pea 14 000 eurot.

Kultuuriministeeriumis oli möödunud aastal kasutusel kokku kaheksa krediitkaarti. Teiste kaardikasutus jäi palju tagasihoidlikumaks. „Nendest ühe kasutus lõppes, kuna kultuuriatašee Soomes vahetus ning kaardi kehtivusaja lõppemisel loobus kantsler 2016. aastal uue kaardi tellimisest,“ rääkis kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.

Kompus selgitas, et kultuuriministeeriumis jälgib raamatupidamine atašeede kulusid igakuiselt. Vajadusel täpsustatakse kulude tekkimise põhjusi, nii nagu igasuguste kulude puhul. 2015. aasta andmete põhjal on ministeerium Kompuse sõnul äsja täiendanud välisteenistuses töötavate atašeede käsiraamatut, kus on täpsustatud krediitkaardi kasutamise tingimusi.

„Näiteks peavad atašeed edaspidi krediitkaardiga tekkivad kulud enne sündmuse toimumist kooskõlastama kultuuriministeeriumi välissuhete osakonnaga ning atašeede asukohalinnas on taksosõidu katmine põhjendatud vaid siis, kui tuleb transportida sündmustega seotud vahendeid või külalisi,“ lausus ta. „Loomulikult on krediitkaardi kasutamine taksos mõistetav juhtumitel, kui ühistransport ei tööta, selle kasutamine ei ole ajaliselt võimalik ning pole võimalik kasutada ka saatkonna autot,“ lisas ta. 

Helsingi kohta märkis Kompus veel, et Eestile lähimas kultuuriatašeega linnas on kultuurisündmusi väga palju. Soomes on suurim eestlaste kogukond, ka soomlaste huvi eesti kultuuri vastu on aastatega olnud kasvav. „Seetõttu on ka ootused Helsingis töötava atašee suhtes kõrged ja sündmusi väga palju, mis tähendab ka Helsingis töötavale atašeele periooditi väga suurt töökoormust,“ märkis kommunikatsioonijuht. 

Küsimusele, kas mõnel krediitkaarti kasutajal tuvastati mittekohane kaardikasutus, mis tuli endal tagantjärele kompenseerida, vastas Kompus, et sisekontrolli käigus ei ole selliseid tehinguid tuvastatud. „Samas on kulude optimeerimine kahtlemata õige ja ministeeriumile kokkuhoiukohtade otsimine pidev tegevus,“ lisas ta. 

Samuti toonitas Kompus, nagu ka mitu Äripäevale krediitkaartiinfot väljastanud asutust, et nii nagu kõigi riigiasutuste puhul, auditeerib ka kultuuriministeeriumi majandustegevust igal aastal riigikontroll, kellel ei ole krediitkaartide kasutamise kohta olnud kriitikat ega muid tähelepanekuid.

Riigikontroll ei hoia kõigil silma peal

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson märkis Äripäevale antud intervjuus, et riigikontroll ei auditeeri igat krediitkaarti kasutust ega kontrolli kuludokumente, sest see on iga asutuse enda ülesanne.

Miks osa riigiga seotud asutusi kasutab krediitkaarte, ja neid on lausa mitmel isikul, osa kasutab neid väga harva või ei kasuta üldse?

Riigikontrolli hinnangul on igati mõistlik, et iga asutus analüüsib oma vajadustest lähtudes ise, milliseid mooduseid ta makseteks kasutab, krediitkaart on lihtsalt üks maksevahenditest.

Kui detailselt kontrollib riigikontroll krediitkaarte?

Riigikontroll teeb asutustes kontrollitoiminguid lähtuvalt oma riskihinnangust. Riskihinnangu koostamisel võetakse muu hulgas arvesse asutuse tegevuse iseloomu, tehingute arvu ja suurust. Seejuures analüüsitakse kontrollikeskkonda: hinnatakse asutuses loodud sisekontrollisüsteemi ja selle toimivust. Sisekontrollisüsteemi loomise ja toimivuse eest vastutab asutus. Riigikontrolli kontrollitoimingud ei asenda asutuse enda loodud kontrollisüsteemi.

Audit oma iseloomult on väljavõtteline, st kõiki tehinguid ei kontrollita. Riigikontroll ei kinnita kuludokumente, kuludokumentide kinnitamine ja nende hindamine on asutuse ülesanne. Riigikontroll hindab, kas asutus on järginud majandustehinguid tehes vastavaid õigusakte, asjakohaseid kordasid ja parimat praktikat. 

Kas see on lubatav ja eetiline, et näiteks asutuse krediitkaardiga makstakse välismaal töölähetuses olles enda lõuna- ja õhtusöögi arveid? 

Asutuse krediitkaart on ette nähtud töiste kulude tasumiseks. Kui tegemist on töise aruteluga, siis võib tegu olla töise kuluga. Seda hindab kuluhaldur.