Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,1 miljardi euro eest, teatab statistikaamet. Kaubavahetus on kahanenud kolm viimast aastat ning 2015. aastal oli langus suurim.
- Tallinna sadam Foto: Raul Mee
Kaupade eksport kahanes 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 4% ja kaupade import 5%. Eelnevate aastate võrdluses vähenes eksport nii 2013. kui ka 2014. aastal 2% ja import 1%. Enim mõjutas 2015. aasta suuremat langust mineraalsete toodete (mootorikütused, põlevkivikütteõli, elektrienergia) ja elektriseadmete (andmesideseadmed) kaubavahetus.
Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit eurot, mis oli 249 miljonit eurot väiksem kui 2014. aastal. Kaubavahetuse bilanss oli positiivne puidu ja puittoodete, mitmesuguste tööstustoodete, elektriseadmete ning paberi ja pabertoodete kaubajaotistes. Suurim ülejääk kaubavahetuses oli Rootsi, Norra ja USA-ga ning suurim puudujääk Saksamaa, Poola ja Leeduga.
Mullu oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus kaupade ekspordis 75% ja impordis 83%. Võrreldes varasema aastaga suurenes eksport Euroopa Liitu 3%, kuid import jäi samale tasemele.
Peamised ekspordi sihtriigid olid 2015. aastal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel),Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooted,Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim vähenes eksport Venemaale (412 miljoni euro võrra), Belgiasse (113 miljoni euro võrra) ja Lätti (96 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Belgiasse viidi vähem mineraalseid tooteid ning Lätti keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Enim suurenes eksport Hollandisse, Leetu ja Suurbritanniasse.
Kõige rohkem imporditi 2015. aastal kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Leedust (9%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim vähenes kaupade sissevedu Soomest (200 miljoni euro võrra), Saksamaalt (134 miljoni euro võrra) ja Venemaalt(97 miljoni euro võrra). Kaupade sissevedu suurenes enim Leedust ja Hispaaniast.
Eelmisel aastal eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (21% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooted (10%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi vähenemine oli peamiselt tingitud mineraalsete toodete (langus 245 miljonit eurot), elektriseadmete (langus 165 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 76 miljonit eurot) väljaveo kahanemisest. Enim kasvas mitmesuguste tööstustoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
Mullu imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 361 miljonit eurot), elektriseadmete (langus 206 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 86 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes transpordivahendite ja mitmesuguste tööstustoodete import.
Detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2014. aasta detsembriga jäi eksport samale tasemele ja import kahanes 3%.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.