Euroopa terasetööstus nõuab kaitset

Meeleavalduse eesmärk oli rõhutada eriti Euroopa terasetööstuses valitsevat kriitilist olukorda ning veenda Euroopa Komisjoni, et liiga ennatlik oleks praegu Hiina turumajanduseks tunnistada. Sest sellisel juhul oleks Euroopa tööstushiidudel nagu Arcelor Mittal või ThyssenKrupp oluliselt keerulisem nõuda piisavalt kõrgeid kaitsetolle Hiina selliste kaupade impordi vastu, mida müüakse Euroopa turul kunstlikult madala hinnaga.

Euroopa majanduskasv on nõrk ja tööpuudus kõrge, nii sai protestimeeleavaldus jõudu hirmudest, et Hiina kaupade tulv pühib Euroopast minema terved tööstusharud ja sajad tuhanded töökohad. „Me ei taha dumpingut,“ ütles agentuurile Bloomberg terasetootja  ThyssenKrupp Steel Europe AG tegevjuht Andreas Goss. „Me tahame oma innovatiivsed ja efektiivsemad töökohad siin alles hoida.“

Meeleavaldus lisab poliitilist pinget Euroopa Liidus käivatele aruteludele, kas tunnistada Hiina turumajandusega riigiks, nagu seda soovib ja peab kohaseks Peking pärast 15 aastat Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks olekut ja kasvamist maailma suuruselt teiseks majandusruumiks.

Turumajanduse staatus tähendab seda, et võimaliku dumpingu välja selgitamiseks võetakse aluseks ka Hiina andmed. Praegu seda ei tehta, kuna ollakse seisukohal, et riigi sekkumise tõttu majandusse ei ole kaubad Hiinas õige hinnaga. Tänu sellele on kaitsetollid kujunenud kõrgemaks ja Euroopa tootjad saanud suurema kaitse.

„Me ei konkureeri võrdsetel tingimustel,“ ütles terasetootja ArcelorMittal asepresident Geert Van Poelvoorde, kes on ühtlasi Euroopa terasetootjate assotsiatsiooni president. „Hiinale turumajanduse staatuse andmine on sama hea kui väljastada dumpingulitsents.“

Viis aastat vana lubadus

Kui Hiina 2001. aastal WTOga ühines, lubasid organisatsiooni teised liikmed 2016. aasta detsembriks dumpinguvastaste tollide arvutustes mitteturumajanduse standardist loobuda. Seda siiski ei öeldud, et Hiina sellega automaatselt turumajanduseks tunnistatakse.

„Juriidiliselt ei ole mingit nõuet Hiinale turumajanduse staatus anda,“ ütles Bloombergile Poola suuruselt teise terasetootja CMC Poland Sp. z o.o tegevjuht Jerzy Kozicz. „Miks ajab Euroopa taga poliitkorrektsust, riskides miljonite töökohtade kadumisega?“

Üle 234 000 töökoha Euroopas on seotud toodetega – alates elektrotehnilisest terasest ja päikesepaneelidest kuni jalgrataste ja triikimislaudadeni –, mille kohta on Hiina impordile praegu kaitsetollid kehtestatud. Nendest 102 600 on Euroopa Komisjoni andmeil keraamikatööstuses ja 55 000 terasetööstuses.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström on ilmutanud valmisolekut tunnistada Hiina turumajandusega riigiks, kuid jaanuaris Euroopa Komisjoni kõigi volinike osalusel toimunud aruteludes oli tal ka hulk vastaseid. Järgmine arutelu sel teemal on plaanis aasta teisel poolel.

Komisjon uurib mõju töökohtadele

Euroopa Komisjon koostab praegu ka süvaanalüüsi, milline oleks Hiina turumajanduseks tunnistamise võimalik mõju töökohtadele Euroopas. Komisjon kinnitab, et on valmis ka edaspidi kaitsetolle kehtestama, kui Hiina oma kaupu kunstlikult madalate hindadega müüb.

Läinud reedel kehtestas Euroopa Komisjon n-ö esialgsed kaitsetollid reale Hiina ja Venemaa teraseetoodetele ning käivitas dumpingukahtlusega uurimise veel kolme liiki terasetoodete kohta, mis on Hiina päritolu.

„Me ei saa lubada ebaausat konkurentsi kunstlikult odava impordi kujul, mis seab ohtu meie tööstuse,“ ütles Cecilia Malmström. „Olen valmis kasutama kõiki meetmeid, et meie kaubanduspartnerid mängiksid reeglite järgi.“ Samas lisas ta, et üksi turukaitse instrumentidega terasetööstuse kõiki probleeme ei lahenda.

Nädalapäevad tagasi saatsid seitsme ELi riigi ministrid Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsid üles sektorit rohkem aitama. Reedese seisuga on terase sektoris käiku lastud 37 Euroopa turu kaitsemeedet.

EL on Hiina järel maailma suuruselt teine terasetootja, igal aastal üle 177 miljoni tonni 500 tootmisüksuses 23 liikmesriigis.

Terase import Hiinast Euroopasse on viimase kahe aastaga rohkem kui kahekordistunud, samas kui nõudlus mõõnab. Kahe aastaga on terase hind kukkunud ca 40%.