Prantsuse äärmuslased loodavad Kremlist uut rahasüsti

Presidendivalimisteks, mis toimuvad 2017. aasta kevadel, napib parteil 12 miljonit, sama aasta juunis toimuvateks parlamendivalimisteks aga on vaja veel 15 miljonit eurot. Partei laekur Wallerand de Saint-Juste märkis ajalehele Le Figaro, et Rahvusrinne kaalub võimalust küsida abi välispankadelt ja miks mitte ka Venemaa omadelt.

Partei juht Marine Le Pen ütles juba pärast esimest Vene rahastamisskandaali 2014. aastal, et nad laenaks raha Prantsusmaalt, aga keegi ei anna. Toona olevat Rahvusrinne küsinud venelastelt küll 40 miljonit, aga sai 9 miljonit eurot. Saadud summasid nimetab partei „krediidiks“. Marine Le Pen on öelnud, et jutt venelastelt saadud 40 miljonist on luuludest kantud süüdistus, kuid samas ta tunnistas, et vajab 2015. aasta kohalike valimiste kampaaniaks 30 miljonit eurot. Kust see vajalik kampaaniaraha saadi, ei ole avalikustatud.

Novembris 2014 kirjutas Prantsuse meedia, et sama aasta aprillis sai Marine’i isa Jean-Marie Le Peni juhitav väikepartei Cotelec 2 miljonit eurot krediiti Küprosel registreeritud vene ettevõtja, 1985. aastal Suurbritanniast spioneerimise tõttu välja saadetud KGB agendi Juri Kudimovi ettevõtteltVernonsia Holdings Ltd. Detsembris andis Jean-Marie Le Pen teada veel ühest saadud krediidist – 20 miljonit eurot.

Vahepeal pole Rahvusrindest ja vene rahast juttu olnud, kuni nüüd tõstis Europe 1 üles 27 miljoni euro loo. Kas see summa on osa varem räägitud 40 miljonist või on need 40 miljonit juba ammu saadud ja nüüd loodetakse uut „krediiti“, raadiojaam ei teadnud. Samuti ei selgitanud partei kontor, kellelt seda raha saada loodetakse. Kuid väljaanne märkis, et ilmselt sirutub abikäsi jälle Venemaa poole.

Venemaaga vanad sõbrad

Rahvusrinne on tuntud oma venemeelsuse poolest ega jäta kasutamata ühtegi võimalust Venemaad esile tõsta. Viimane näide pärineb üleeilsest: Rahvusrinde pressiteenistus saatis välja Marine Le Peni pöördumise, milles ta tundis muret prantsuse põllumeeste olukorra pärast. Taas siunas ta Euroopa Liitu, kes tema sõnul otsustab kõik võtmeküsimused ülimuslikult, alates põllumajanduslikest kuni Venemaa-vastaste sanktsioonideni.

Vaatamata sellele, et nii tütar kui ka isa Le Pen on venelastelt rahaülekannete fakti - tõsi küll, krediidi nime all - kinnitanud, ei ole otseseid tõendeid, et nad oleksid Kremli propaganda teenistuses. Üks väheseid lugusid, mis räägib nende seotusest Kremliga, on eelmise aasta aprillis avaldatud uudis selle kohta, kuidas grupi Anonymous häkkerid muukisid lahti Venemaa presidendi administratsiooni sisepoliitika osakonna asejuhi Timur Prokopenko kirjavahetuse kellegi Kostjaga. Häkkerid identifitseerisid Kostjana Konstantin Rõkovi, kes on endine duumasaadik ning rea võrguväljaannete juht.

Märtsis 2014 pidi Kostja Timuri palve peale „vedama“ Marine Le Peni Krimmi referendumile. Järgmisel päeval teatas Kostja, et täna-homme avaldab Rahvusrinne oma ametliku seisukoha Krimmi teemal. Arutati, kas Marine Le Pen saab ise Krimmi kohale sõita (lisati, et see on vähe tõenäoline), või saata kellegi oma asetäitjatest. Edasi räägitakse rahast.

Nädal hiljem kirjutavad Kostja ja Timur, et Marine ei vedanud neid alt ja tunnustas ametlikult Krimmi referendumi tulemusi. Referendumil osales vaatlejana Euroopa Parlamendi saadik Aymeric Chauprade, (tänaseks juba endine) Marine Le Peni nõunik. Just teda peab Prantsuse meedia Rahvusrindele vene „krediidi“ vahendajaks.

Jean-Luc Schaffhauser on veel üks europarlamendi saadik ja Marine Le Peni nõunik, kes käis vaatlejana Donetski ja Luganski oblasti valimistel. Marine ise külastas 2014. aasta aprillis Moskvat, kus kohtus Riigiduuma spiikri Sergei Narõškini ja teiste ametlike tegelastega. Nädalapäevad hiljem sai isa Jean-Marie Le Peni väikepartei 2 miljonit eurot „krediiti“, septembris kanti Rahvusrindele üle 9 miljoni eurone summa.

Eelmise aasta novembris näitas Prantsuse telekanal Canal Plus filmi „Rahvusrinne: Moskva silm“. Filmis mängiti ette anonüümse tegelase vestlus oma parteikaaslase Chauprade’iga. Tundmatu küsib Chauprade’ilt, et see ei üritaks Venemaal ühendust võtta oligarh Konstantin Malofeejeviga, sest üks parteilastest, kes oligarhiga suhtles, „seadis oma elu ohtu“. Chauprade lubas olla ettevaatlik.

Perekond Le Penil on pika poliitilise tegutsemise jooksul olnud sidemeid paljude venemaalastega. Poolteist aastat tagasi kirjutas ajakiri Le Nouvel Observateur, et Le Peni perekonna sidemed Venemaaga ulatuvad aastasse 1968, suhtlusesse kunstnik Ilja Glazunoviga. Jean-Marie Le Penil on alati olnud Venemaal mõjukaid sõpru, alates Žirinovskist kuni Rogozinini. Kunagi varem pole need sidemed olnud nii tugevad ning venelaste toetus Rahvusrindele nii helde kui täna.