Tere võlausaldajad: usalduse taastamine on esmatähtis

Põllumeeste keskliidu juht Vahur Tõnissoo kutsus eile põllumajandus-kaubanduskotta kokku kohtule saneerimisavalduse esitanud Tere piimatööstuse võlausaldajad, Tere esindaja ja saneerimisnõustajad, et arutada läbi kõige põletavamad küsimused.

Koosolekut juhtiva Tõnissoo vasakul käel istuvad rivis kõik kolm autsaiderit põllumeeste seas: Tere saneerimisnõustajad Tarvo Lindma ja Marko Kaevando ning Tere nõukogu esindaja, jurist Allan Viirma. Nende vastas kümme oma saamata jäänud raha nõudvat piimatootjat.

Ovaalsel laual on nende vahel kommivaagen ja kohvitassid, enamusel osalejatest ees suured vihikud. Arutelu lõpuks on enamik teinud A4 jagu märkmeid. Halinga suurfarmi esindaja Jaanus Blauert võtab istet laua otsas, naljatades, et see on Kruudast tühjaks jääv tool, sest põllumeeste ette ta ise nagunii ei tule. Teda asendab jurist.

Aeg on kallis

EPIKO juht Üllas Hunt teeb otsa lahti. Ta selgitab, et piimatootjatele on oma kohustusi mitte täitvale tööstusele piima tarnimise jätkamine sageli sundvalik, sest piim on toode, mida tuleb juurde iga päev. Seetõttu ei saa saata ka töötajaid palgata puhkusele ja likviidsuskriis on paratamatu.

Ta võtab kokku piimatootjate omavahelistes aruteludes kõlama jäänud kahtlustused, et Tere saneerimisavaldus on lihtsalt püüe omale võlgade tasumisel aega juurde võita, aga kiired lahendused on just need, mida piimatootjad praegu vajavad, sest raha tehtud töö ja lüpstud piima eest on ju Tere käes kinni.

Tootjad pöörduvad advokaatide-saneerimisnõustajate poole, tundes huvi, kui palju uued võimalikud lisanduda võivad vaidlused pikendaksid saneerimiskava koostamist ja kogu protsessi, sest piimatootjatel pole aega kaotada.

 Lindma ja Kaevando selgitavad piimatootjatele üksipulgi, mida saneerimisprotsess tähendab ja kuidas see käib. Paljude laua ümber istujate jaoks on see esimene taoline kogemus. Aasta põllumees 2014, Vändra OÜ juht Ilmar Teevet on üks aktiivsemaid küsijaid.

Suurt muret tunnevad tootjad selle üle, millal võib saneerimisprotsess muutuda pankrotimenetluseks. „Mitte enne, kui kohus on kinnitanud saneerimiskava,“ rahustab Kaevando.

Meenutatakse kunagist Väätsa Agro saneerimist ja sellega kaasnenud riigikohtu lahendit, mis lõi mitmeid uusi praktikaid. Põllumeeste jutust jääb kõlama, et paljusid Tere probleeme ja võlgu puudutavaid fakte on nad kuulnud vaid ajakirjandusest.

Viimane õlekõrs

Teret esindav jurist Viirma saab põgusalt sõna alles koosoleku 47. minutil, kui tootjad ise tema poole pöörduvad. Viirma kinnitab, et usalduse taastamine tootjate ja Tere vahel on ka suurtööstuse huvides. Metsamaa EPIKO paneb ette, et Tere võiks ise järgmise samasuguse ümarlaua korraldada. „Siin on piisavalt väärikad ettevõtjad, et meid ka väärikalt kohelda,“ sõnab ta.

Manitsetakse üksteist oma lepinguid Terega hoolega üle vaatama, neis näpuga järge ajama, et Terel poleks põhjust ega võimalust omakorda ise tootjatele nõudeid või kaebusi esitada. Saneerimisnõustajad kinnitavad, et edukas saneerimine on nii piimatootjate kui Tere huvides. Tootjad panevad aga vastu, et ka neil tuleb ju kogu selle protsessi vältel ellu jääda ja Tere tõestagu ühiste huvide nimel töötamist reaalsete tegudega.

„Pall on nüüd Tere väravas, järgmist kohtumist ootame nende initsiatiivil. See on viimane õlekõrs usalduse taastamiseks,“ lõpetab Tõnissoo koosoleku.