OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,17%5 927,26
DOW 300,76%43 736,36
Nasdaq −0,47%18 876,4
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 225−0,85%38 026,17
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,22

OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,17%5 927,26
DOW 300,76%43 736,36
Nasdaq −0,47%18 876,4
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 225−0,85%38 026,17
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,22

01.04.16, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad noolivad e-residente

E-residentide plahvatuslik kasv tooks Eesti ettevõtjatele suurt tulu. Agaramad haaravad juba turgu.

Marge Ugezene

1Office omanik Ragnar Everest rõõmustab: e-residendid tõstsid klientide arvu topelt.

1Office omanik Ragnar Everest rõõmustab: e-residendid tõstsid klientide arvu topelt. Foto: Andras Kralla

„Eeldusel, et meil on lähiaastatel näiteks 30 000 e-residenti, siis Eesti majandusse jääb sellest hinnanguliselt 60 miljonit eurot,“ sõnas majandusministeeriumi nõunik Mihkel Loide.

E-residentsuse projekti turundus- ja kommunikatsioonijuht Katre Kasmel ütles Eestile laekuvast tulust rääkides, et peamine tänu läheb Eesti ettevõtetele, mis erinevaid teenuseid pakuvad. Arvesse lähevad pangateenused, virtuaalkontorite rentimine, raamatupidamis- ja maksunõustajate ning juristide teenused.

„On väga oluline, et Eesti ettevõtted märkaksid uut ja järjest kasvavat e-residentide sihtgruppi,“ lausus Kasmel ja lisas, et tulude seas on ka e-residentide ja nende ettevõtete maksutulu ning e-residentide Eestis käigud. „Ülevaadet Eesti ettevõtete täiendavast tulust seoses e-residentidega on veel raske hinnata.“

Kasmel rõhutas sarnaselt teiste e-residentsusega tegelejatega, et peale raha annab e-residentsus väga laia rahvusvahelise meediakajastuse. „Ei meenu ükski teine teema, mis oleks Eestit pärast taasiseseisvumist nii rahvusvaheliselt ja positiivses võtmes kajastanud.“

„E-residentsus on tohutult hea imagoprojekt, mida on keeruline mõõta. Mõte peab liikuma selles suunas, kuidas on võimalik projektiga Eesti majanduse kasvu saavutada,“ lausus justiitsminister Urmas Reinsalu ja lisas, et vaja on rohkem teenuseid ja tooteid, mis maksutulu tõstaksid.

Maksutulu veel puudulik

Eestisse on e-residendid loonud 500 ettevõtet, millest 129 on ka käibemaksukohustuslased. Esialgu on käibemaksu tasumise saldo veel negatiivne, sest peamiselt on maksuamet käibemaksu tagasi maksnud. Seevastu tööjõumakse on tasutud enam kui 140 residendi eest üle pooleteise miljoni euro.

"Liiga vara on hinnata e-residentsuse mõju Eesti majandusele, kuna ettevõtluseks vajalik keskkond nende jaoks ei ole valmis. Näiteks on e-residendil keeruline saada pangakontot või üldse asutada ettevõtet, kuna riigilõivu välismaise krediitkaardiga maksta ei saa. Enne kui need takistused pole kõrvaldatud, ei ole ka e-residentsuse mõjust mõtet suuremaid järeldusi teha," ütles maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits.

Kiiremad on kohal

Eesti ettevõtted on aga juba uue raha järele haaranud. Läinud aasta sügisel loodi veebifoorum eResNetwork, mille taga on mobiilsete lahenduste pakkuja Rubik’s Solutions. Firma omanikul, varakult ettevõtlusele sõrme andnud Erik Ehasool ja tema partneritel on silme ees selge ambitsioonikas siht. „Meie idee on palju suurem. Luua globaalne ärivõrgustik. Tulevikus on meie turg kõik inimesed, kellel on digitaalne ID-kaart,“ avas Ehasoo plaane.

Projekt eResNetwork tegeleb ainult e-residentidega. Globaalsete ettetvõtjate, piirideta visionääride ja äriinimestega, nagu kirjeldab neid Ehasoo. Veebifoorumis suhtlevad omavahel peaaegu 40 riigist pärit ettevõtjad, peamiselt e-residendid. Jutt käib e-residentsusest, nii Eestis kui ka mujal riikides äriajamisest, luuakse kontakte ja suheldakse chat'is. „Point on, et kasutajatel on palju lihtsam kontakti saada ja olla kindel, et inimene, kellega nad suhtlevad, on pärisinimene. Nii on lihtsam koostööd teha. Eesti riigi töö iga inimese tausta uurimisel ja valideerimisel tuleb väga palju kasuks.“

E-residendiks ei hakata, kui ei usuta selle tulevikku, arvab Ehasoo. „Kui mõni teine riik – näiteks Singapurist on räägitud – avab sarnase e-residentsusprogrammi, siis saame lisada sisselogimisvõimaluse,“ jätkas Ehasoo.

Rubik's Solutions omanik Erik Ehasoo on kindel, et e-residentidele suunatud firmadel on ees suur tulevik. "Siit võib kasvada täiesti omamoodi industry."

Rubik's Solutions omanik Erik Ehasoo on kindel, et e-residentidele suunatud firmadel on ees suur tulevik. "Siit võib kasvada täiesti omamoodi industry." Foto: Andras Kralla

Tasub teada

30. märtsi seisuga:E-residendid on pärast e-residentsuse saamist loonud kokku peaaegu 500 firmat.Käibemaksukohustuslaseks on ennast registreerinud 129 ettevõtet, kellest 81 on ka riiklikke makse deklareerinud. Kuna alustavate ettevõtete puhul on tavapärane, et tehakse suuremaid investeeringuid (põhivara, kinnisvara jms soetamine), ning osa ettevõtteid on ekspordile suunatud, siis on neil tekkinud ka käibemaksu enammakseid, mille on riik neile tagastanud. Seetõttu käibemaksu tasumise saldo on praeguse seisuga veel negatiivne.Ettevõtted (kõik, mitte ainult e-residentide loodud)maksid 2015. aastal e-residentidele töötasu ca 1,51 mln eurot, millelt on maksukohustus ca 684 500 eurot. Väljamakseid on saanud 144 e-residenti, kusjuures enne nende e-residendiks saamist ei ole neile Eestis väljamakseid tehtud.Allikas: maksu- ja tolliamet

Hea äri

Foorumis ei ole vaid välismaalased. Nende kõrval lõikavad kasu siinsed ettevõtted. Silma jääb advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene. „On advokaadibüroosid, konsultatsioonifirmasid, mis aitavad lahendada ettevõtte registreerimisega seotud asju,“ tõdes Ehasoo.

Kui eraisik foorumiga liitub, siis raha ta välja käima ei pea. Firmadega on vastupidi. Kas Tark Grunte Sutkiene maksab teenuse eest? „Nemad olid üks esimesi firmasid, nendega on meil erikokkulepe. Pärast neid on tulnud firmasid, kes maksavad,“ kostis Ehasoo, vaidlemata vastu, et foorum on advokaadibüroole kasulik.

„E-residendid, kes on meie platvormi kasutanud ja otsivad advokaadibürood, valivad ilmselt Tark Grunte Sutkiene, sest nad on ennast siin tugevalt brändinud,“ ütles Ehasoo ja tõi esile e-residentsuse tiimi korraldatavaid ümarlaudasid. „Võrreldes päris algusega on seal järjest rohkem firmasid, kes on valmis e-residente teenindama, loovad eraldi tooteid ja pööravad brändingut selles suunas. Siit võib kasvada täiesti omamoodi tööstus. Kui residente peaks tekkima 100 000 või 10 miljonit, siis turg saab olema suurem kui Eesti ise.“

Tark Grunte Sutkiene vanempartner Aare Tark tõdes, et nad on e-residentidest kliente juurde saanud, aga see ei mõjuta tuntavalt käivet ja kasumit. Veebifoorumis silmapaistmine on kindlasti aga alus tulevikuks, nentis Tark ja märkis, et residente ei ole Eestil veel massiliselt. Seega peaks riik tema hinnangul e-residentsuse turundamisele rõhuma. „Seda võiks alati rohkem teha. Äripäeva lugejana ütleksin, et võib-olla seda tehakse, aga see ei kosta hästi välja.“

Ehasoo on kindel, et nemad on ainsana e-residentidele suunatud, teised pakuvad neile lisateenuseid. Võimsat käivet alles eelmise aasta lõpupoole alustanud eResNetworkil veel ei ole. Praegu otsib Ehasoo investoreid, et püsti panna korralik platvorm. Võimalikest käibe- või kasumiumbritest Ehasoo rääkida ei taha. „Usume, et digitaalsed internetikasutajad saavad olema tulevikus standard. Tahame olla number üks platvorm neile, kes on ennast internetis identinud. See on tulevikuäri. Turg on veel väike, aga kasvab kiiresti.“

E-residentsus on riigi start-up. Idufirma kasvab alguses aeglaselt, aga kui kasv järsult kiireneb, ei saa enam pidurit tõmmata, leiab Ehasoo veel. „Kui kokku saab 100 000 e-residenti, siis näeb ära, kas see läheb käima või mitte. Kui läheb, siis 10 miljonit õnnestub ületada probleemideta.“

Üks firma, mille käivet ja kasumit e-residentsus juba paisutab, on Tallinnas Foorumi keskuses virtuaalkontoreid rentiv 1Office. Peale kontorite huvitavad e-residente maksunõustamine ja äriühingu asutamise teenused.

„Tõus algas kohe. E-residentsus puhuti juba ette kuumaks, tekkis väike järjekord ja kui oli start, siis märkasime kohe kliendiarvu kasvu. Võiks öelda, et kasvas topelt,“ kirjeldas 1Office’i omanik Ragnar Everest, kes siiski täpseid käibe- ja kasuminumbreid välja ei toonud. „E-residendid üldiselt elavad e-maailmas. Kui seal kohal olla, siis oleme ka leitavad.“

Tuli Reinsalu pihta

Märtsi keskel kutsuti kokku riigikogu komisjonide ühisistung, millega taheti Everesti hinnangul survestada justiitsminister Urmas Reinsalu, kelle hallatav ministeerium ei tule piisavalt kiiresti seaduste muutmisega kaasa.

„Oli palju positiivset ja toetavat, ilusaid sõnu, kuid e-residentsuse tiim on eelmisest juulist alates ministeeriumitelt lahendusi oodanud. Tegelikult oli tegemist kriisikoosolekuga. Kalle Palling kutsus ühiskomisjoni kokku Reinsalu sundseisu panemiseks,” rääkis Everest. “Loodame siiralt, et kevadise istungjärguga saavad peamised takistused e-residentsuse globaalseks agressiivseks müügiks kõrvaldatud.”

Näiteks on tulemas pangakonto distantsilt avamise võimalus. “See on teisel kooskõlastusringil,” sõnas Everest. “Loodetavasti kooskõlastab selle ka siis justiitsministeerium. Juhatuse asukohanõude lahendust lubas seni asja pidurdanud Reinsalu aprilliks,” jätkas Everest.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ise näeb olukorda teisiti. “Üllatav. Olen pidanud leidma ratsionaalsed argumendid, kuidas võiks juriidilise isiku asukohta väljaspool Eestit muuta. Selle sõlme lahtiharutamise au, mida e-residentsuse käivitamisel ei suudetud, kuulub justiitsministeeriumile. Kriisikoosolekut ma ka ei tajunud, see oli pigem selle probleemi populariseerimise koosolek.”

Ettepaneku, mis lubab e-residentide firmade juhatusel asuda Eestist väljaspool, saatis justiitsministeerium kooskõlastamiseks laiali läinud aasta lõpus. “See põrkus erinevate ametiasutuste kriitikale. Eriti puudutas see maksusid ja nende järelevalvet, aga kui teeme uue asja, siis peame olema valmis riske võtma. Justiitsministeeriumi ei saa piduriks pidada. Ma ei tea, miks varasematel aastatel on võetud neid asju pikemalt astuda,” rääkis Reinsalu.

Kaks e-residenti ja Eesti

Stanislavi lugu

Ukrainlane Stanislav Yurinile jäi uudistest silma info e-residentsusest, mida Eesti jagab. Yurin kavatses taas luua välismaal firma ja uudist nähes loksus kõik paika, räägib ta.

IT-ettevõtjast Yurinile, kellel on firmasid olnud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Küprosel, muutus seni tähelepanu alt välja jäänud Eesti seega tunduvalt huvitavamaks. Yurin meenutas kohe kehva kogemust Ameerikast, kus olid offshore’idega mitteametlikult seotud kolmandad isikud, mis tekitas probleeme. Näiteks suleti põhjuseta Yurini firma pangakonto, mille avamiseks pidi ta Ameerikasse lendama ja partneritega kohtuma.

Seevastu e-residentsus teeb Yurini arvates murede lahendamise ning ametnike ja pankadega suhtlemise kiireks ja lihtsaks. Ka jõuab Eestisse vajadusel kiiremini kui Ameerikasse.

Ukrainas ei ole Yurin firmasid püsti pannud, sest sealt on rahvusvahelist äri keeruline ajada. „Suuri firmasid Ukrainas on, aga väikesed ettevõtted, nagu minu oma, eelistavad teisi riike. Firma Eestis võrdub tavalise Euroopa ettevõttega.“

Yurin ei näe e-residentsuse projektil vigu, kuid pettus just pankades, mida kirjeldas ka oma blogis. Kui alguses panustas Yurin LHV-le ja Swedbank oli varuvariant, siis „iroonilisel kombel pöördus kõik vastupidi“, kirjutab ta. Arveldusarve avas Yurini firmale Swedbank – 20 minutit pärast seda, kui Yurin panka astus. Kuigi LHV lubas anda vastuse lähipäevadel, polnud otsust ka poolteist nädalat hiljem.

Yurin nimetas Äripäevaga rääkides veel ühe mure. Kuigi Eesti seadused on lihtsalt kirja pandud, on välismaalasel keeruline infotulvas orienteeruda. Juriidikas ei olda tugevad, aga konsultatsioonifirmasid pigem välditakse. Yurin selgitas, et kuni raha pole, peabki kõike ise tegema.

Yurinile oli Eesti varem võõras. „Teadsin, et on olemas ja et meil on ühised poliitilised juured,“ tunnistas Yurin, kes on nüüdseks kaks korda Tallinnas käinud.

Arvindi lugu

Indiast pärit Arvind Kumar luges e-residentsusest ühe ameeriklase blogist. Kumar läks seejärel eesti.ee saidile.

„Tahtsin oma tööst loobuda ja alustada uut äri tipptehnoloogiatega, nagu targad linnad ja asjade internet. Eesti on sellistes tehnoloogiates inkubaatorina juhtival positsioonil,“ meenutas Kumar, miks hakkas e-residentsust tahtma, ning pani püsti praeguseks seitse kuud eksisteerinud firma, mis valmistab riistvara ühele Euroopa ettevõttele. „Kavatsen oma Eesti firmaga ülemaailmseks muutuda.“

Kumar peab positiivseks, et äri ei sõltu asukohast, mis on hea klientide hoidmiseks. „Samuti on olemas ülemaailmne jalajälg, lihtne kõrgelt arenenud maksude ja panganduse struktuur. Peale selle on väga hea tugi X-tee ja suur pluss on dokumentide digiallkirjastamine.“

Marge Ugezene

Seotud lood

Sisuturundus

12.11.24, 18:55

Freedom Holding Corp. teise kvartali tulemused näitasid tugevat kasvu

Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.

Ettevõtjad noolivad e-residente

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised