Mullu kasvas Eestis hüppeliselt lunavara levik, mis krüptib arvutikasutaja kõvakettal olevad andmed, mille vabakslaskmise eest nõuavad kurjategijad lunaraha.
- Mullu registreeriti 150 krüptoviiruse juhtumit. Foto: Scanpix/Panthermedia
Mullu andis Eesti küberruumis tooni krüpteeriva lunavara juhtumite kasv. See selgus täna esitletud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse 2015. aasta kokkuvõttest. Lunavara tuntakse ka krüptoviiruste või krüptousside nime all.
Kui 2014. aastal esines Eestis üksikuid lunavara näiteid, siis mullu teatati Riigi Infosüsteemi Ametile 150 sellisest juhtumist.
Lunavarajuhtumite analüüs näitab suurt kahjukannatajate arvu riigiasutuste ja elutähtsate teenuste osutajate seas, mida võiks pidada muret tekitavaks.
"Hoolimatus infosüsteemide turvalisuse tagamisel võib kaasa tuua asutuse kõigi andmete hävimise, mida eelmisel aastal ka juhtus," ütles Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Toomas Vaks pressiteates.
Tema sõnul on 2015. aasta peamine järeldus, et eriti hoolikad peaksid infoturbe korraldamisel olema riigiasutused ja elutähtsate teenuste osutajad, sest nende teenuse katkemisel võib olla suur mõju kogu ühiskonna toimimisele.
Samas on lunavaraga nakatumist raske ära hoida isegi kõige parema infoturbe korral.
Vaksi hinnangul aitab krüpteeriva lunavara vastu varukoopiate tegemine ja kasutajaõiguste piiramine.
Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistus jälgib olukorda Eesti küberruumis, juhib küberintsidentidele reageerimist ja teeb järelevalvet infoturbe rakendamise üle.
Iga intsidendi toimumisel analüüsib küberturvalisuse teenistus levitatud pahavaranäidist ning sulgeb pahavara levitamise kanalid.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.