Kolimisäri muskliramm on töömeeste peas

„Tihti imestavad kliendid, kui näevad kolijatena kõhnasid mehi, et kas nad ikka jõuavad või äkki peaks kellegi appi kutsuma,“ vahendab Bazõlev klientide sagedasi esmareaktsioone. „Kolimine võtab aeg-ajalt võhmale, aga tegelikult on kolijal vaja eelkõige pead. Mida rohkem on kolimismeeskonna tegevused läbi mõeldud, seda tõhusamalt ja kiiremini töö lõpetatakse.“

Küsimusele, kas tõesti ei vaeva Adduco töömehi paigast ära tõstetud seljad, koputab Bazõlev esmalt kolm korda sõrmenukkidega vastu lauda ja vastab eitavalt. „Me pingutame kõvasti, et sellist kutsehaigust meie inimestel ei oleks,“ lausub ta. „Õpetame meestele tõstenippe ja varustame neid õigete abivahenditega.“

Adduco on kaks aastat järjest pääsenud Gaselli TOPi (tänavu 810. kohal ja mullu 211. kohal) ja ei ole välistatud, et pääseb taas. Eelmine aasta oli Adducole jätkuvalt edukas – esialgsete andmete järgi kasvas käive ligi 700 000 euroni ehk ligi kaks korda enam kui 2014. aastal. Kui palju kasumit teeniti, et oska Bazõlev veel täpselt öelda.

Teisel pool lauda istuv vestluskaaslane on turjakas sportlik mees, slaavipärasest nimest hoolimata räägib väga head eesti keelt. „Ma pean seda oma suureks plussiks,“ ütleb kakskeelses perekonnas üles kasvanud Bazõlev.Enda sõnul ta ise praegu enam kolimisobjektidel mööblit tassimas ei käi, kuid seda tööd on ta omal ajal teinud küll. Ta teenis kooli kõrvalt taskuraha, kandes Standardi mööblit objektidele, näiteks hotellidesse.

„Tõuke oma ettevõtte asutamiseks andis mulle isa, kes ütles, et terve elu mööblit ei tassi. Mõtlesin, et miks ka mitte, teen oma firma ja hakkan ametlikult mööblit tassima,“ seletab Bazõlev. „Firmale nime panekuga olin pikalt kimpus, abi sain kodus olevast ladina keele sõnaraamatust. Adduco tähendab ladina keeles kohale toimetama.“

Bazõlev alustas täiesti nullist, tal polnud kolimiseks autotki. „Sõbral oli autode müügiplats, sealt ma laenasin esimeseks kolimiseks kaubiku,“ meenutab ta. „Esimese töö tegime mitteametlikult ja nii sain firma asutamiseks raha.“

Adduco tegi algul peamiselt allhanget mööblitootjatele, pannes mööblit suurematel objektidel kokku. Majanduskriis sundis aga otsima rohkem muid töid, näiteks hakati 2008. aastal osutama rahvusvahelist kolimisteenust. „Meil vedas, parasjagu tahtis üks klient Inglismaale kolida,“ märgib Bazõlev. „Muide, aastate jooksul oleme seda klienti aidanud mitu korda Inglismaale ja tagasi Eestisse kolida.“

Bazõlev räägib, et mõned võtavad välismaale kolides kogu elamise kaasa. „Oleme aidanud klientidel ka autosid uude sihtriiki kolida, kas konteineri või treileriga, aga meie inimesed on autoga ka kohale sõitnud,“ lisab ta.Bazõlev soostub väitega, et mida rohkem inimesed töö- ja elukohta vahetavad, seda parem kolimisfirmadele. „Rahvusvahelise kolimisteenuse osa meie firma käibes on neljandik ja see on tõusetrendis,“ täpsustab ta.

Adduco plaanib viie aasta jooksul avada Euroopas esindusi, üheks sihtkohaks võiks olla Brüssel. „See tagaks stabiilsuse, tooks rohkem kliente ning suurendaks tuntust,“ põhjendab ta. „On ju niimoodi, et kui Eestist kolitakse välja, otsib klient kolimisteenuse siit. Aga kui välisriigist kolitakse Eestisse, otsib klient kolimisfirmat seal kohapeal. Eesmärk on sellised kliendid endale saada. Lisaks saaksime teenindada neid linnu, mis jäävad Brüsselist Eestisse tee peale.“

Bazõlev ütleb, et statistika järgi kolib eestlane uude elukohta keskmiselt neli-viis korda elu jooksul. „Aga vahel on vaja mööbel välja vahetada ja seega tellitakse väiksemaid kolimisi,“ seletab ta. „Meil oli Tallinnas üks klient, kes käis iga poole aasta tagant kontoris väikest kolimist tellimas.“

Bazõlevi kinnitusel on neil enamik kolimisautodest iga päev tellimustega kaetud, ent kõige kiiremad ajad eraisikute puhul on pühade eelsed päevad. Inimesed soovivad näiteks enne jaanipäeva või jõule uude kodusse sisse kolida. Mis puutub firmadesse, siis agaramad kolimisteenuse tellijad on viimasel ajal olnud IT-firmad, sest need kasvavad kiiresti ja neil on vaja pidevalt laieneda suuremale pinnale.

Kui paluda Bazõlevil rääkida meeldejäävamaid lugusid seoses kolimisega, siis loomulikult tulevad esmalt lood kõige keerulisemate asjade ehk klaverite liigutamisest. Kord pidid nad kolima Estonia klaverit, mis oli korterisse toodud 80 aastat tagasi ja vahepeal oli maja ümber ehitatud. Klaveri välja saamiseks võeti pill algosadeks lahti. Lahti võtmas ja uues kohas kokku panemas käis muidugi professionaal.

Konkurents kolimisteenuse turul on päris karm. „Eestis on viis suuremat kolimisfirmat, siis tuleb tükk tühja maad ja siis on palju-palju väikeseid, ühe autoga firmasid,“ iseloomustab Bazõlev olukorda. „Meie oleme viie suurema seas, esiviiskusse jõudsime 2013. aastal.“ Bazõlevi eesmärk on saada Eesti suurimaks kolimisfirmaks. Selleks peab firma käive kasvama veel üle kahe korra.

OÜ Adduco omanik unistab: "Meil on kõik parim"

Tahame olla Eesti parim kolimisfirma. Meie visioon on selline, et meil töötavad parimad kolijad, meil on parimad kliendid ja meil on paremad majandustulemused kui konkurentidel. Et saada käibelt Eesti suurimaks kolimisfirmaks, peame kasvama üle kahe korra. Ja veel on meie soov avada lähema viie aasta jooksul kontor ning ladu Euroopa mitmes olulises linnas. Kindlasti on Brüssel üks nendest kohtadest, kuhu Eestist üha sagedamini kolitakse.

 

Abi alati võtta

Maia Abiline, kasutatud büroomööbli müüja OÜ Apuneks juht

Koostöö Adducoga on väga hea. Meie jaoks on oluline kolimisfirma operatiivsus. Ma ei mõtle siin tunniajalist etteteatamist, aga oluline, et ma saan abi, kui on vaja. Nad aitavad meid siis, kui on vaja rekkalt kaup maha laadida, samuti saavad meie kliendid neilt tellida transpordi kauba koju viimiseks. Kui ma peaksin selleks soetama oma auto ja palkama autojuhi, läheks see mulle päris kalliks maksma. Ega Adducol ka kerge ole, sest konkurents kolimisturul on suur. Kujutan ette, kui raske on füüsilist tööd tegevaid mehi leida ja motiveerida, aga tänu neile jääb minul see probleem ära.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.