Eestlased armastavad õhku saastavaid autosid

Euroopa Liidu riikides 2015. aastal müüdud uued autod olid võrreldes aasta varasemaga kolme protsendi võrra puhtamad. Selle peamine põhjus on karmistunud reeglid seoses õhusaastenormidega, mis on sundinud autotootjaid pingutama „puhtamate“ autode nimel.

Möödunud aastal müüdi Euroopa Liidus 13,7 miljonit uut autot ning nende sõidukite keskmine õhku paisatava süsihappegaasi maht oli 119,4 grammi ühe sõidukilomeetri kohta. Võrreldes aasta varasemaga on seda 3,8 grammi võrra vähem.

Euroopa Komisjon on seadnud kõigi uute autode õhusaastepiiriks 130 grammi süsihappegaasi ühe kilomeetri kohta, kirjutab Bloomberg. Uuringust selgus, et kõige keskkonnasõbralikumad uued autod leidsid omaniku Hollandis ja Taanis, kõige keskkonnavaenulikumad autod aga Eestis ja Lätis.

Euroopa Keskkonnaagentuuri kodulehel välja toodud tulemuste põhjal paiskavad Eestis ja Lätis müüdud uued sõiduautod õhku keskmiselt 137 grammi süsihappegaasi ühe sõidukilomeetri kohta. Võrdluseks, Hollandi sama näitaja oli 101,2 grammi.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) tegevjuht Sulev Narusk nentis, et vaatamata mainitud tulemustele võib Eesti autoostjate kohta öelda, et soetatavad autod muutuvad üha keskkonnasõbralikumaks. „Võrreldes 2013. ja 2015. aasta statistikat näeme, et Eestis uute sõiduautode keskmine CO2 tase on kahanenud kiiremini kui enamikes ELi riikides. Alustasime küll väga pahalt positsioonilt, kuid suund on õige. Tendents, et ostetakse varasemast rohkem väiksema keskklassi autosid ja väikeautosid ning kahaneb keskmiste ja suurte maasturite müük, oli mullu ilmne. Seega tundub, et tarbija teadlikkus on seni kasvanud,“ selgitas Narusk.

Kriitika valitsuse suunas

Positiivsete arengute kõrval märkis Narusk, et praegu on aga märgata riigi poolt tulevaid tugevaid signaale, mis sellisele trendile halvasti võivad mõjuda. Riigipoolsete otsuste mõned aspektid on tema sõnul küsitavad ja praegu arusaamatud. „Näiteks võiks tuua rahandusministeeriumi värske ettepaneku hakata firmaautode kahest kasutamist maksustama kilovattide alusel,“ ütles Narusk. 

Narusk selgitas, et kuigi AMTEL tunnustab soovi lihtsustada ja teha selgemaks ning tõhusamaks nimetatud maksukogumist, on skeemis kaks põhilist viga: esiteks on arvutuste aluseks võetud võimsuse printsiip. „See annab selge negatiivse signaali roheliselt mõtlevale ja elektriauto ostu plaanivale ettevõtte omanikule,“ lisas ta, märkides, et sageli on elektriautodel väga võimsad mootorid.

Teise aspektina tõi ta välja selle, et sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendub veel 0,75 suurune kordaja. „Selline maksusoodustuse printsiip annab signaali, et vana ja suurema saastenormiga autot on ettevõttel odavam pidada,“ selgitas Narusk. Eelnev näitena tähendaks seda, et uuel väiksema keskklassi autol on umbes 100 kilovatti, aga viis-kuus aastat vanal keskmisel maasturil 120 kilovatti. „Seega firmaautode uue maksusüsteemi alusel oleks selle maasturi puhul erisoodustusmaks väiksem,“ ütles ta.

Taoline süsteem suunaks Eesti autopargi jätkuvale vananemisele, mis on praegugi peaaegu kaks korda vanem Euroopa keskmisest ja liiklusohutuse ning keskkonna seisukohalt suur probleem, lausus Narusk. „Me oleme küll väga tuntud olmeprügi kokkukorjajad, aga autopark on meil vaatamata soodsale automaksukliimale ikkagi viletsavõitu. Ja tundub, et see osa vanadest autodest, mis läbi impordi meile saabub, siia ka jääb, kuna ekspordivõimalus neile praktiliselt puudub,“ lausus ta.

Elektriautode populaarsus Euroopas kasvamas

Möödunud aastal olid uutest sõiduautodest populaarseimad diiselmootoriga autod, mis moodustasid 52 protsenti kogumüügist. Laetavate hübriidsõidukite ning elektriautode populaarsustrend näitas suurimat tõusu taaskord Hollandis ja Taanis, kus mainitud sõidukid  moodustasid vastavalt 8 ja 12 protsenti kõigist müüdud uutest autodest. Kogu Euroopa Liidu lõikes moodustasid elektriautod vaid 1,3 protsenti kõigist müüdud uutest autodest.

Möödunud aastal registreeriti Euroopa Liidus umbes 57 000 uut akudel töötavat elektrisõidukit, mida on poole võrra enam kui 2014. aastal. Turuliidriteks osutusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Narusk viskas taas kivi Eesti maksusüsteemi kapsaaeda ning märkis, et praegune süsteem annaks Eestis suure löögi niigi olematuks kahanenud elektriautode ja pistikhübriidide turule. „Pea kõigis Euroopa riikides kehtivad elektriautodele ja pistikhübriididele riigipoolsed toetused aastamaksudes või soetamisel. Eestis igasugune toetus hetkel puudub ja meie teada puudub ka elektriautosid puudutav konkreetsem plaan,“ lausus ta.

Euroopa Liit võttis 2012. aastal vastu direktiivi, millega püütakse vähendada autode õhusaastet. Autotootjad on idee enda kasuks tööle pannud ning rõhutavad, et nende eesmärk on tegeleda looduse kaitsmisega.

Euroopa Liidu suurima majandusega riik Saksamaa on võtnud eesmärgiks saada aastaks 2020 Saksa teedele vurama miljon elektriautot. Suure tõenäosusega on riigil aga raske oma plaani täita, kuna möödunud aasta seisuga on Saksamaal 155 000 elektriautot, mis on vaid 15 protsenti kogueesmärgist.