Obama Euroopa turnee jõuab Saksamaale

Eesmärk on sama – hoida Euroopat lõhenemast.

Esmaspäeval kohtub Obama Hannoveris Angela Merkeliga ning Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i, Itaalia peaministri Matteo Renzi ning uuesti Briti peaministri David Cameroniga.

Teemadena on laual olukord riikides, kust tulvab pagulaste vool Euroopasse, võitlus terrorismiga ning ühine strateegia Venemaa agressiivse käitumise vastu Ida-Euroopas.

„Oleme valusa kogemuse kaudu õppinud, et Euroopat ohustav hakkab lõpuks ohustama ka USAd,“ ütles Obama intervjuus Saksa väljaandele Bild. 

Edeneda püütakse ka USA ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepinguga (TTIP), et raskemad küsimused veel Obama ametis oleku ajal kokku leppida. USA presidendivalimiste kampaanias on vabakaubandus löögi all mõlema partei kandidaatide retoorikas.

Obamal on hea renomee nii Suurbritannias kui ka Saksamaal, mis võib aidata David Cameroni kampaaniat ELi jäämise poolt ning toetada Angela Merkelit, kelle populaarsus on pagulaskriisi ja Türgile tehtud järeleandmiste tõttu tugevasti kannatanud.

Ärge valige isolatsiooni

Laupäeval esines Obama Briti noortele, kutsudes neid olema lootusrikkad ja poliitiliselt aktiivsemad. „Minu peamine sõnum on, et ärge laskuge pessimismi ja künismi, teadke, et progress on võimalik ja probleeme saab lahendada,“ tsiteeris Obama kõnet Financial Times.

Just noorte apaatia ületamine, et nad juunikuisel referendumil osaleksid, on Cameronile üks suuremaid väljakutseid. Noorte hoiak on ELi suhtes tõenäoliselt soosivam.

Päev varem ühisel pressikonverentsil David Cameroniga rõhutas Obama, et Euroopa Liit mitte ei vähenda, vaid lisab Suurbritannia mõjukust, jõukust ja julgeolekut. 21. sajandil mõjukad riigid pole mitte üksinda tegutsevad riigid. Kui aga britid siiski otsustavad jätkata üksi, siis liidust lahkumise (nn Brexiti) pooldajate lubatud kiiret vabakaubanduslepingut USAga niipea oodata ei maksa. Selline leping oleks USA prioriteetide seas järjekorra lõpus, ütles Obama, tehes tühjaks väited, et USA suur eksport Suurbritanniasse (2015. aastal 56,35 mld dollarit) tagaks kiire kokkuleppe.

Obama nii ilmne poole valik britte lõhestavas küsimuses tekitas pahameeletormi Brexiti toetajate leeris, kelle sõnul sekkub USA president teise riigi siseasjadesse. Kuni selleni välja, et Londoni linnapea Boris Johnson ründas Obamat märkusega, et USA poolenisti Keenia päritolu president pole ikka veel üle saanud vimmast Briti impeeriumi vastu.

Obama lükkas kriitika tagasi. „Ma ei ole tulnud, et valimiste tulemust paika panna, ma avaldan oma arvamust,“ ütles ta. „Argumentide vastu ei tohiks kellelgi hirmu olla.“ Ja demokraatlikes riikides peaks olema kõigi huvi saada rohkem informatsiooni, mitte vähem.

Ameeriklased on mures, et Euroopa ühtsus, millesse USA välispoliitika kogu maailmasõja järgse perioodi vältel on panustanud, võib hakata lagunema kõigi nende kriiside mõjul, mis Euroopat korraga on tabanud – majanduskriis, pagulaskriis, terrorioht, Venemaa agressiivsus. See ei ole USA huvides. See õõnestab USA suurima kaubanduspartneri majanduskasvu väljavaateid ja varjutab julgeolekut.

„Kui Euroopas hakkavad tekkima lõhed, siis nõrgestab see NATOt,“ ütles Obama agentuuri Bloomberg vahendusel. „See ohustab meie kõigi kollektiivset julgeolekut.“

Obama kiidab Merkelit

Rohkem kui brittidega, on Barack Obama erinevatele kriisidele lahenduse otsimisel koostööd teinud Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Sellest on kujunenud maailma üks kõige olulisemaid strateegilisi partnerlusi, kirjutas Wall Street Journal. Seda joonib alla ka Obama osalemine Hannoveri tehnoloogiamessil, mis oli vastutulek Merkeli erisoovile.

„Ma hindan partnerlust temaga kõrgelt, mul on uhke tunne teda sõbraks nimetada,“ ütles Obama pühapäeval Saksa väljaandes Bild avaldatud intervjuus.

Obama kiitis Merkeli tegutsemist Ukraina kriisile lahenduste otsimisel ning tema julgust ja inimlikkust Euroopat tabanud pagulaskriisis.

Nädalavahetusel väisas Merkel koos ELi liidritega Türgit, et toestada ELi ja Türgi vahel pagulaskriisi ohjamiseks sõlmitud kokkulepet, mis ähvardab poliitiliste pingete tõttu laguneda. Türgi ähvardas lepingust taganeda, kui ei saa suveks ELilt nõutud viisavabastust. Hinnangu Türgi valmisolekule avaldab EL 4. mail.

TTIP - edasi või tagasi?

Obama visiidi eel toimus Hannoveris nädalavahetusel ligi 20 000 osalejaga meeleavaldus ELi ja USA vabakaubanduslepingu vastu, mis kriitikute sõnul õõnestab tarbijate õigusi ja keskkonnanorme ja hävitab töökohti. Pooldajate sõnul annaks see positiivse tõuke majanduskasvule ning kindlustaks rahvusvahelises kaubanduses läänriikide standardite domineerimise.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström oli reedel Helsingis, kus ta ütles Kauppalehtile antud intervjuus, et veel on võimalus TTIPi üle kokku leppida, enne kui Obama jaanuaris ametist lahkub.

„Teeme selle nimel tööd päevad ja ööd, et leping sünniks. Praegu on aprill. Kui tahame lepingut Obamaga, siis peab see valmima detsembriks või hiljemalt jaanuari alguseks. See on võimalik,“ ütles Malmström.

Esmaspäeval algab kaubanduskõneluste järgmine, 13. voor. Peaaegu kõik on alles lahtine – rasked otsused tehakse alati läbirääkimiste viimases järgus.

„Me ei taha kokkulepet, mis ei ole piisavalt hea. Kui see ei ole piisavalt hea, siis on parem, et võtame aja maha ja ootame ära USA uue valitsuse,“ ütles Malmström.