Kuidas kasutada värbamisel sotsiaalmeediat?

Ehkki värbamises pole sotsiaalmeedia kasutamine enam haruldane, oskavad vähesed ettevõtted kasutada seda strateegilise värbamiskanalina, kirjutab 6. juuni Äripäev kuidas-rubriigis.

Sotsiaalmeedia, kust otsitakse kõikvõimalikku infot, on saanud igapäevaelu loomulikuks osaks. Harjumuspäraseks on saanud hoida endistel kolleegidel silma peal LinkedInis või võtta inimestega Facebooki vahendusel ühendust. Paljud ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediavõrgustikke, et reklaamida oma tooteid või teenuseid. Üha enam püütakse sotsiaalmeediat rakendada ka värbamises, ent paljud ettevõtted ei oska paraku seda veel süsteemselt teha, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Tööandjaile on ammu selge, et traditsioonilised värbamiskanalid alati enam ei tööta – ammu ei laeku lihtsa lehekuulutuse peale pakkide kaupa posti teel saadetud CVsid. Nii peavadki tööandjad olema just seal, kus on nende peamine sihtrühm – internetis.

Ettevõtted on sotsiaalmeedia kasutusele võtnud mitme asjaolu tõttu. See on populaarne kanal noorte hulgas ning uus põlvkond on harjunud kasutama uudseid lahendusi infootsinguks ja -vahetuseks. Eesti demograafiline seis on tekitanud ettevõtjatele keerulise olukorra – tööpuudus on küll väike, kuid tööjõupuudus, mis lähitulevikus ei näi leevenevat, süveneb. Tööandjail on vajadus olla senisest paindlikum, leidlikum ja avatum uutele võimalustele, pingutama peab senisest enam. 

Tegevuskava sageli puudub

Kuigi paljud ettevõtted kasutavad ühe värbamiskanalina sotsiaalmeediat, pole neil enamasti seal tegutsemise kohta plaani. Üldjuhul pole tööandjad analüüsinud, milline tegevus ja mis võimalused on andnud soovitud tulemusi. Ühe olulise asjaga tuleb tööandjatel veel arvestada – ka siis, kui sotsiaalmeediat ei kasutata, levib info ettevõtte kohta seal ikkagi.

Kogu internetis levivat infot ei saa teada ega kontrollida, aga ettevõttel endal on siiski võimalik tugevasti panustada sellesse, kuidas neid nähakse. Seetõttu ongi oluline märksõna sotsiaalmeedias tööandja brändi kujundamine – tähtis on, et ettevõtte kuvand tööandjana väljendaks ettevõtte tegelikke tõekspidamisi ja tavasid, sest virtuaalne bränd, mis tugevasti erineb reaalsest, toob tööandjale pigem kahju kui kasu.

Kõige populaarsem kanal on tööotsijate hulgas Facebook, millele järgneb napilt Google Plus, seejärel pikema vahega Youtube, Wikipedia, blogid ja Instagram. Vähem kasutatakse Twitterit ja LinkedIni. Olenemata sotsiaalmeedia eri kanalite populaarsusest on siiski ka traditsioonilised kanalid tööotsijatele väga olulised.

Internetipõhine värbamine on tihtipeale kiirem, hoiab kulusid ja aega kokku ning on mugav mõlemale poolele. Sotsiaalmeedia saab olla ettevõttele täiendav strateegiline värbamiskanal, mida kasutades tuleb enne arvestada ka vajalike ressurssidega, sest sotsiaalmeedia vajab eraldi panustamist, eri keskkonnad ka isesugust lähenemist.

Värba nutikalt

Ettevõtetel on võimalik luua ühtne sotsiaalmeedias värbamise kava, kuid lähtudes ametikoha keerukusest, on värbamistegevust mõistlik sihtrühma järgi varieerida. Tegevuskava tuleks koostada pikaajalisi eesmärke silmas pidades ja eelkõige mõtteviisiga, mis soodustab dialoogi ja lähtub kliendist. Suur, rohkete personaalsete kontaktidega võrgustik tagab, et suurema tõenäosusega jõuab vajalik sõnum õige inimeseni.

Sotsiaalmeedia kanalites värbamisstrateegia ülesehitamisel tuleb arvestada sedagi, et keskmine kasutaja muutub vanemaks ja seoses sellega muutuvad inimeste harjumuspärased infokanalid – endiselt on internetis võrdselt tähtsad ettevõtte koduleht ja tööotsinguportaalid.

Kindel seos on töö keerukusastmel ja inimese otsinguharjumustel. Kui töö on keeruline, näiteks juhid ja spetsialistid, kasutab otsija ettevõtte ja ametikoha kohta taustainfo leidmiseks suuremat hulka eri kanaleid. Neil otsijail on tähtis leida tõendeid ettevõtte pikaaegsete töösuhete ja isiklike arenguvõimaluste kohta – selliste inimeste põhitakistus info leidmisel on ettevõtte kehv leitavus internetis.

Tööotsija otsust ettevõttesse tööle asuda mõjutab ettevõtte üldine maine, kuid internetist soovitakse leida taustainfot pigem ettevõtte, mitte ametikoha kohta. Tööotsijad lähtuvad ka teiste sotsiaalmeedia kasutajate positiivsetest kommentaaridest, ettevõtte edulugudest ja heast mainest. Seega isegi kui ettevõte sotsiaalmeediat värbamiseks või oma brändi kujundamiseks ei kasuta, levib info – neist sõltumatult – sotsiaalmeedias sellegipoolest.

Autor: Palmi Lindjärv, PARE konkursil Parim Potentsiaal Personalijuhtimises auhinnatud magistritöö