Tootmishoone energiakulu saab vähendada mitmekümne protsendi võrra, on vaid natuke nutikust tarvis.
- Saku Õlletehas lähtub tootmisdirektor Marika Tungeli sõnul LEAN-tootmise põhimõtetest, mis on suunatud efektiivsuse kasvule. Foto: Raul Mee
Energiat aitab kokku hoida nii lokaalse küttesüsteemi ehitus kui leedvalgustitele üleminek, ent kasu on ka sellistest lihtsatest asjadest nagu külmal ajal uste kinni hoidmine ja ruumist lahkudes tulede kustutamine, kirjutab 9. mai Äripäev tööstuse rubriigis.
Energiasäästulahendusi pakkuva OÜ Hoiame Kokku juhatuse liikme Marti Araku sõnul on nende peamised kliendid tootmisettevõtted, aga lisaks ka avaliku sektori asutused, bürood, koolimajad, spaad ja hotellid. Energiasäästulahendusi pakutakse seitsmes valdkonnas: küte, valgus, mõõtmine, monitoorimine, vesi, suruõhk ja ventilatsioon.
Kompaktne lähenemine tagab Araku sõnul kliendile oluliselt suurema rahalise võidu, võrreldes sellega, kui iga teema või lahendus eraldi käsile võetaks. "Sünergias peitub võlu – vaid strateegiliselt tegutsedes ja kõikehõlmavalt tootmist luubi alla võttes saab maksimaalse tulemuse," märkis Arak.
OÜ Delux toodab kolmes tehasehoones, mis on projekteeritud energiasäästlikke lahendusi silmas pidades. Ehitaja oli OÜ Silindia, kes on välja pakkunud ka energiat säästvad ideed. Ettevõtte tehnilise juhi Jaanus Kaasiku sõnul ehib tehasehooneid unikaalne valguslahendus ja küttesooja hoiab ruumides soojustusisolatsioon, samuti katsutakse vähendada töövälisel ajal tekkivaid tarbekulusid.
"Plaanis oli lisada päiksepaneelid, kuid investeering oleks olnud suur ja tagasiteenimise aeg kuni kümme aastat. Peame selle ideega natuke ootama,” nentis Kaasik.
Töötajad õpivad säästma
Saku Õlletehases pannakse igal aastal paika eesmärgid, millises ulatuses kokkuhoiuvõimalusi leida tuleb, ütles tootmisdirektor Marika Tungel.
Ühtlasi innustatakse töötajaid säästmisesse rohkem panustama. "Meil on motiveerimisprogramm Ideepank, kuhu saavad kõik töötajad esitada ideid," ütles Tungel. Kui idee töösse läheb, saab töötaja selle eest lisatasu, mis on proportsioonis saavutatud kokkuhoiuga, lisas ta.
Pane tähele
Energiasäästlikud lahendused tootmishoonetes:
Küttejuhtimise süsteem. Lokaalne küttesüsteem. Lakke paigaldatud tiivikud hajutavad soojust ruumis võrdselt.Tavavalgustid tasub vahetada leedlahenduste vastu, kasutada maksimaalselt ära päevavalgust.Lõunapausidel peavad tuled olema kustutatud. Andurid laoruumide ustel annavad märku, kas uksed on lahti või kinni.Automaatikasüsteem ei lase elektritarbijatel tühja tööd teha.
Tema sõnul kasutatakse ka väliskonsultantide teenust ja Carlsberg Grupi kogemusi või grupi globaalseid partnereid, kes aitavad seadmete kasutamise auditiga. Paralleelselt koolitatakse töötajaid.
Araku sõnul annavad korraliku säästu näiteks leedvalgustid. Ühe kliendi tootmishoones vahetati 140 400vatist metallhalogeenvalgustit 97 149vatise Osrom Siteco leedvalgusti vastu. Võimsus vähenes 56 kilovatilt 16 kilovatile. Lisaks mängiti ümber lülitusgrupid ja alandati riputuskõrgust, projekti tasuvusaeg oli 1,3 aastat.
Rohkem kui poole väiksemad kulud
Arak lisas, et nutikas on kasutada ka päevavalgust. Päevavalgusele on panustanud ka OÜ Delux – nende tootmishoonete katustes ilutsevad suured aknad, millest tulev valgus täiendab leedlampidest saadavat valgustust. "Tänu leedlampidele oleme suutnud säästa 60 protsenti varasematest kuludest," tõdes Kaasik.
Ettevõttel on plaanis luua ladudes igasse laovahesse ka automaatvalgustussüsteem, mis lülituks ise tööle, kui tõstukiga riiulite vahele sõita. See aitaks tarbetult põlevate lampide arvelt kokku hoida.
Valgustus moodustab Saku Õlletehase energiatarbest väikese osa, kuid säästmine on õlletehasel tähelepanu all ka selles vallas. Tavavalgustid on osaliselt vahetatud leedlahenduste vastu. Ladudes viidi kaks aastat tagasi sisse muudatus, et leedlampidega valgustatakse ainult tõstukiteid ja töötajate tööalasid, mitte ladustatavaid tooteid.
OÜ Hoiame Kokku paigaldatav küttejuhtimise süsteem sobib kõikidele hoonetüüpidele. Võttes aluseks kümnetunnised tööpäevad, saab Araku sõnul büroo- ja tootmishoonetel alandada mugavustemperatuuri 70 protsendi võrra kogu kütteperioodi aluseks võttes. Süsteem on võimalik programmeerida nii, et enne, kui inimesed ruumi kasutama hakkavad, köetakse selle temperatuur mugavustasemele.
Hea teada
Kuidas töötajad säästma panna?
Motiveerimisprogrammid ajendavad välja mõtlema säästuideid ja ettepanekuid. Tasub mõelda ka töötajate premeerimisele ideede eest.Koosolekutel otsitakse üheskoos uusi säästuvõimalusi.Töötajatele pakutav väljaõpe tagab, et nad on oskavad säästlikult tegutseda.Monitoorimissüsteemid annavad infot energiat kulutavate tühjalt töötavate seadmete kohta.
Laoruumides tasub Araku sõnul mõelda andurite paigaldamisele välisustele. Need annavad indikatsiooni, kas uksed on lahti või kinni – külmemal ajal võib lahtiste uste arvelt ilma kütmine kalliks maksma minna. "Paigaldasime ühte tootmishoonesse lakke ka tiivikud. Soojus teadupärast kihistub – mida enam üles lae poole liikuda, seda kõrgem on temperatuur," märkis Arak. Kui lagi on näiteks üheksa meetrit kõrge, siis põrandal on temperatuur 20 kraadi, ent ülal võib ulatuda isegi 30 kraadini. "Kasutasime sellist kihistumist ära ja panime tiivikud tööle. See hajutas soojuse ruumis võrdselt ja saime all neli kraadi juurde,” rääkis Arak.
Lokaalne küttesüseem hoiab kulud all
Kuna OÜ Delux tehaseruumid paiknevad vanas majas, tuli renoveermistööde käigus ruumid soojustada. Eriti tundlikud olid katused, mis lume sulades läbi lasid. "Peale 30sentimeetrise isolatsioonikihi lisamist probleem lahenes ja ka küttegaasi kulud vähenesid 30 protsendi võrra," rääkis Kaasik.
Kütte hinda aitab tootjasõbralikuna hoida lokaalne küttesüsteem – ettevõte suudab külmaperioodil ruumid soojana hoida oma katlamaja tööga. Samuti on lakke paigaldatud tiivikuid, mis tagavad ühtlasema soojaringluse. "Talvel paneme töötajatele südamele tehase uksed kinni hoida. Oleme suurte uste kaudu tulevaid külmahooge püüdnud pidurdada ka õhukardinatega,” rääkis Kaasik.
Saku Õlletehas on küttekuludelt säästmiseks kasutanud näiteks keedumajas tekkivat sooja mujal tootmises vajamineva kuuma vee saamiseks.
Ooterežiimil seadmed tähendavad suurt kulu
Suurtes tootmishoonetes kulub 25% energiast ajal, mil tegelikult keegi tööd ei teegi ehk seadmed on nii-öelda ooterežiimil. "Oleme kokku puutunud ka 50-protsendi suuruse stand by tarbimisega," märkis OÜ Hoiame Kokku juhatuse liige Marti Arak.
Arak lisas, et on näinud, kuidas kuumal suvepäeval on hoones sisse lülitatud mitmekilovatiseid rennikütted. "Numbreid annaks vähendada monitoorimissüsteemide ja universaalse automaatikaga," ütles Arak. Saab sättida, et automaatikasüsteem ei lase tühja tööd teha raadioküttel, boileritel, ventilatsioonil ja muudel stand by tarbimisallikatel, näiteks kohviautomaatidel ja teistel hooletusest või hajameelsusest sisse lülitatud elektritarbijatel.
Kommentaar
Null-energia põhimõttel ehitatud tehas on jabur
Tiit AasoOÜ Silindia kvaliteedijuht
Kokkuhoius on näha trende, näiteks pööratakse tähelepanu leedvalgustusele, mõeldakse läbi akende arv ja põrandasoojustus. Aga hakata tervet tehast null-energia hoonena rajama on jabur.Reeglina pööravad hoone tellijad energiasäästlikele ehituslahendustele küll tähelepanu, kuid esmatähtis on siiski hoones toimuv tehnoloogiline protsess. Esmalt pannakse paika tehnoloogia ja alles seejärel ehitatakse selle ümber raam. On selge, et 10–15 aasta peale kavandatud tootmishoone ei tasu ennast energiasäästlikuna mitte kuidagi ära. Investeeringukulud lihtsalt ei teeni ennast tagasi. Kui hoone ehitatakse aga 50aastase perspektiiviga, tasub energiasäästule mõelda. Mõistagi loeb ka tootmise suurus. Kolme töötajaga lauta ei hakka keegi ekstra soojustama, vaid ostetakse lihtsalt lüpsjatele soojemad töörõivad.
OÜ Delux tehniline juht Jaanus Kaasik ütles, et nemad jälgivad seisvate energiatarbijate tööd pingsalt. Ventilatsioonisüsteemid lülitatakse ööseks välja, samuti kompressorid. "Viimaste kulu on eriti suur. Kui 30kilovatise mootoriga kaadervärgid ööseks tööle jätta, võib arvel üpriski krõbe üllatus oodata," märkis ta.
Lõunapausidel peavad tootmishoone tuled olema kustutatud. "Panustame kokkuhoiumeetmeid rakendades töötajate südametunnistusele. Mingeid motiveerivaid abinõusid kasutusel ei ole ja vastutust nii-öelda korrapidaja õlule panna oleks ebaõiglane,” kirjeldas Kaasik.
Selleks, et suure elektrikuluga seadmeid efektiivselt kasutada, on Saku Õlletehas paigaldanud sagedusmuundurid. Lisaks toimuvad igal nädalal tootmisosakonna koosolekud, kus vaadatakse energiakuludele otsa ja mõeldakse, kuidas tarbimist vähendada. "Oleme väga teraselt jälginud oma üldist elektrikulu ja protsesse muutnud. Näiteks energiakulu keedumajas on viimase nelja aasta jooksul vähenenud veerandi võrra," rääkis tootmisdirektor Marika Tungel.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.