Ümbrikupalk ja tulude varjamine on tõusuteel

Stockholm School of Economics (SSE) Riga koostatud Baltimaade varimajanduse indeksi andmeil moodustas mullu varimajanduse osakaal 14,9 protsenti SKTst. Eesti sammub tihedalt Leedu kannul, kus varimajanduse osakaal on 15 protsenti ning Lätis 21,3 protsenti SKTst. Indeksi kohaselt kasvas Eesti varimajandus mullu 1,7 protsenti.

Enam kui poole, 60 protsenti varimajandusest moodustavad ümbrikupalgad, millele järgneb 20 protsendiga ettevõtte tulude ja samas suurusjärgus töötajate arvu varjamine.

Uuringu üks autoritest SSE Riga akadeemik Arnis Sauka ütles, et Eesti suurim mure ongi ümbrikupalgad. Altkäemaksu pakkumine on uuringu andmeil Eestis kolmest Balti riigist madalaim. Sauka hinnangul on selle taga ilmselt digisüsteemid, mida Eesti kasutab. „Arvutile on keeruline altkäemaksu pakkuda,“ ütles ta. Riigiametnikele altkäemaksu andmisel lepingute sõlmimiseks on Läti ja Eesti ühel pulgal.

Registreerimata ettevõtteid on Eesti rohkem kui Lätis. Kui Eestis on 5,8 protsenti, siis Lätis 5,2 protsenti ja Leedus 7,3 protsenti ettevõtteid registreerimata.

Suurim varimajanduse osakaal on kõigis kolmes Baltikumi riigis ehitusvaldkonnas, millele järgneb teenindus-, hulgimüügi ja jaemüügi sektor.  

Varimajandusega võitlemiseks Sauka sõnul ühest lahendust ei ole. Ta nentis, et varimajandus on oma olemuselt kompleksne probleem ning sellega võitlemiseks peaks olema samuti kompleksne lahendus nii seadusandlikul tasemel kui ka ettevõtjate tasandil.

Eesti ettevõtjad ei karda tagajärgi

Uuringu andmeil ei karda ettevõtjad varimajandusega tegelemisel seadusandlikke tagajärgi. Sauka märkis, et tegemist on liberaalsete ja noorte Euroopa riikide probleemiga. „USAs ei mängi keegi maksudega, sama lugu on Rootsiga. Lätis ja Eestis on sama seis. Karistus on võrreldav bussis jänese sõitmisega. Võid 10 korda sõita ja siis tasud korra trahvi. Odavam on mitte piletit osta, see on ratsionaalne kalkulatsioon,“ nentis Sauka.

Sauka rääkis olukorra iseloomustamiseks loo sellest, kuidas kohtusse viiakse haisev ja räpane mees, kes on varastanud pudeli viina ning kohtunik vaatab, et ta on hirmus inimene ja mõistab ta vangi. Ent kui kohtusse ilmub hästi riietatud ja lõhnastatud inimene, kes on varastanud 2 miljonit eurot, siis kohus on seisukohal, et ta on kena inimene ning teda ei saadeta vangi. „Petturid püütakse kinni ja nad teavad, et midagi tõsist ei juhtu, see on väga suur probleem,“ nentis Sauka. Ta lisas, et Läti finantspolitsei püüab kelme kinni järjepidevalt ning on aina rohkem mures sellepärast, et inimesed korduvad. Samuti rõhutas ta, et varimajanduse probleemiga tegelemine on mõtteviisi küsimusega tegelemine.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur märkis, et tegemist on küsimusega filosoofia valdkonnast - kuidas saada inimesed  õiguskuulekamalt käituma. Riigiti lähevad ideed ja mõtted lahku. Laur rõhutas, et Eesti erineb teistest postsovetlikest riikidest, sest eelistab pigem mitte karistada, vaid suunata paremale käitumisele.

Laur nentis, et muidugi tuleb maksuameti kliendid lüüa kaheks. Kriminaalobjekte, kes käivad läbi samadest menetlustest, on keeruline pehmelt õigele teele suunata, pigem tuleb leida viis kuidas neid eemale hoida. Neile, kes mängivad maksetega, ei ole otstarbekas kulutada ressurssi, et menetleda kogu nende minevikku, kuna üldjuhul pannakse n-ö pood kinni, raha kanditakse minema ja sellest ei oleks mingit tolku.

„Meie suund on luua kontakte, hoida silm peal ja läbi selle suunata inimesi õiguspärasemalt käituma. Paadunud pätt teab niigi, et me teame,“ ütles Laur.

Kuidas varimajandus paistab maksu- ja tolliametile?

Laur märkis, et kõige tõhusamalt on aidanud varimajandusega võidelta töötajate register (TöR) ning 1000euroste arvete deklaratsioonid. Ettevõtteid külastades ilmnes maksuametile, et on hulk inimesi, kes on firmades tööl enda väitel esimest päeva ja ilma tasuta. TöRi eelne seadus lasi sellisel olukorral tekkida ja EMTA-l polnud kuidagi võimalik midagi teha. Enam sellist varianti kasutada ei saa ning nüüd jälgib amet, kas registreeritud töötajatest saavad ka palgasaajad. Nii vähendab maksuamet nende isikute hulka, kellele maksti varem mustalt. Ent ikka veel on levinud käitumismall, kus deklareeritakse miinimumpalk ja ülejäänud töötasult jäetakse maksud tasumata.

TöR tõi tagasi pildile 21 000 töötajat, kes seni oli tegutsenud mustalt, mis on pea sama palju kui on Põlva maakonnas elanikke. 

Erinevalt Baltimaade uuringust näeb maksuamet, et maksutulu on kogutud 11 protsenti rohkem kui varem, ehk maksekuulekus on paranenud. EMTA näeb suurima probleemina aga käibemaksupettusi. „Käibemaks on see koht, kus raha ümbrikupalkade maksmiseks tekitatakse,“ ütles Laur.

Kuna uuring näitas muu hulgas suurt rahulolematust valitsuse maksupoliitikaga, pidas Laur põhjuseks 1000euroste arvete deklareerimist, mis just nimelt aitab aga jälgida ka käibemaksu maksuauku.

2010. aastal oli elanike rahulolu maksupoliitikaga Eestis kõrgeim, sealt alates on rahulolu aasta aastalt langenud. 18,9 protsenti ettevõtjaid ei ole Eesti maksupoliitikaga rahul, ent sama ei saa väita maksuameti kohta. 66,8 protsenti ettevõtjaist on maksuameti tegevusega rahul.

Varimajanduse osakaal on suurim vene keelt kõneleva elanikkonna seas. Sauka peab tõenäoliseks põhjuseks, et vene keele kõnelejad ei tunne niivõrd tihedat sidet ühiskonnaga ning seetõttu ei soovita riigi toimimisse maksulaekumise parandamisel panustada.