Venemaa väljaanne RBK kirjutas sel nädalal Valdai järve poolsaarel asuva Venemaa presidendi residentsi naabritest. Selgub, et president Vladimir Putinit jälgivad ka n-ö töise puhkuse ajal truud ja alati tema ligi hoidvad silmapaarid.
- Valdai järve suurim vaatamisväärsus on ühel järvesaarel asuv Iverski klooster, kuhu on visiite teinud ka Vladimir Putin. Valdai kandi poole on Putinil nii suur tõmme, et selle järgi nimetas ta ka 2004. aastal ellukutsutud rahvusvahelise foorumi. Foto: RIA Novosti
Väljaande teatel on residentsi naabrite seas Putini lähikonda kuuluvad ärimehed Arkadi Rotenberg, Juri ja Boriss Kovaltšuk ja mitmed endised ja praegused kõrged riigiametnikud.
Esimene kinnistu: riiklik omand
RBKga vestelnud allika sõnul on president oma riiklikus residentsis Valdail sageli kohal. Poolsaart, mis on jagatud peamiselt kahe suure kinnistu vahel, jälgivad pea kõikjal kaamerad. Putini daatša asub 151hektarilisel maa-alal, mis on riikliku kaitseteenistuse püsikasutuses.
Sellel kinnistul asub riiklike dokumentide järgi bassein, pontoonsild, garaažiboksid, külaliskompleks söökla ja jõusaaliga, veepumbajaam ja elektrisüsteemid. 2016. aastal korraldati riigihange sinna saunaahju ehitamiseks – nefriitkividega ehitud ahju hinnaks kujunes 2,3 miljonit rubla ehk 32 000 eurot.
Teine kinnistu: kuulub Kovaltšukkidele, rendib riik
Putini residentsi kõrval, poolsaare keskosas laiub peaaegu 100 hektaril naaberkinnistu, mis kuulub Peterburi firmale Praim – selle omanik on MTÜ Äriinitsiatiivide toetus, mis omakorda kuulub Putini sõpradele, isale-pojale Juri ja Boriss Kovaltšukile. Bank Rossija suuromanikku Juri Kovaltšukki kutsutakse ka Putini isiklikuks pankuriks, poeg Boriss on edukas energeetikaäris. Juri Kovaltšuki nimi käis mitmeid kordi läbi ka kevadel Panama offshore-firmade skandaali puhkemise ajal. Putini lähiringi kuulujana kehtivad talle ka Lääne majandussanktsioonid.
- Juri Kovaltšuk Foto: Reuters/Scanpix
Residentsi kujunemine
Novgorodi oblastis asuvat riiklikku residentsi Užin (rõhk i peal) on tihti ekslikult peetud Stalini suvilaks. Tegelikult on see ehitatud 1980ndate aastate alguses Leonid Brežnevi jaoks, kuid selles käima hakkas alles Venemaa esimene president Boriss Jeltsin. Riiklik suvila asub poolsaarel Valdai ja Užini järve vahel ning Jeltsin armastas seal kalastada.
Jeltsini ajal oli tegemist umbes 1500ruutmeetrise kahekorruselise telliskivimajaga. Peale kontrollpunkti, jahisadama ja kopteriväljaku seal muid lisaehitisi ei olnud. Jeltsini turvameeskond elas lähikonnas Valdai puhkemajas. Jeltsini ajal liideti residentsi kinnistu koosseisu lastelaager ja pansionaat, mäletavad kohalikud elanikud.
Putini tulekuga algas Valdais mahukas ehitus, mis pole tänaseni lõppenud. Kogu poolsaart ümbritseb kaameratega varustatud metallist tara. Putin võtab residentsis vastu valitsuse ja regioonide esindajaid.
Lähedal asuva küla Roštšino elanike jutu järgi käib Putin Valdais lausa mitu korda kuus. „Kui Egiptuses meie lennuk alla lasti, siis oli siin päeva teisel poolel tõeline ralli, oma kümme kopterit lendas kohale, mitte vähem.“
Seda, et Putin sageli Valdais viibib, kinnitas RBK-le ka allikas, kes on kursis presidendi töökalendriga. Kopterimeeskonna liikmed on sagedased külalised lähedalasuvas puhkemajas Valdai, mis kuulub presidendi kantselei struktuuri. Kopteripilootide jaoks on sealses sööklas isegi oma sildiga laud.
Praimil on mitu märkimisväärset tütarfirmat, kirjutab RBK. Näiteks üks, Biznesros, on Peterburis Kamennõi saarel asuvas eliitmajas mitme korteri omanik. Väärib märkimist, et sama katuse all on Praimi omanike naabriteks Gennadi Timtšenko, Nikolai Šamalov, Arkadi Rotenberg. Praimi veel üks tütar Arkonn on aga näiteks kaasomanik erasuusakuurordis, kus Reutersi andmeil pidasid pulmi Putini tütar Katerina Tihhonova ja Putini sõbra poeg, Siburi kaasomanikuna pöörast rikkust kokku ajav Kirill Šamalov.
Seesama Praim rendib oma Valdai järve poolsaarel asuvat kinnistut presidendi administratsioonile, mis tähendab, et maa on antud rendile riigile.
Kõnealusel maa-alal asub 3500ruutmeetrine residents, üle 2000ruutmeetrine kattega liuväli, riietusruumide ja saunaga ujula, külalistemaja, kaks restorani koos õllekaga, spordiväljakud, mesinikumaja, golfirada, kattega parkimiskoht kaheksale autole, kaks helikopteri maandumiskohta ja isegi kirik. Kõik see on antud riigile rendile 2019. aastani. Rendilepingus on selgituseks kirjutatud „riiklike suurürituste korraldamine“. Millistel tingimustel Kreml seda kõike rendib, pole teada.
Kolmas kinnistu: kuulub riigile, rendivad Kovaltšukid
Valdai järve poolsaare lõunatippu jääb kinnistu, mida omakorda rendib riigilt Praim, makstes aastas 6,5 miljonit rubla ehk 90 000 eurot, ja seda kuni aastani 2062. Maatükk on peaaegu 60 hektarit ja asub rahvuspargi kõrval. Leppe järgi on seal kavas alustada „rekreatsioonitegevust“, kuid praegu on maatükil tara ees ja ligipääs sinna puudub. Rahvuspargi direktor teadis RBK-le öelda, et pärast tööde lõppu avatakse see „teatud kodanikekategooriale, näiteks koolilastele“.
- Arkadi Rotenberg Foto: epa
Neljas kinnistu: kuulub Arkadi Rotenbergile
Presidendi residentsist üle vee asub 8,2 hektaril endine puhkebaasi ala. 2006. aastal baas suleti puhkajatele ja selle ostis Moskva firma Loominguline stuudio Uus Pilk. 2011. aastal omandas selle loomingulise stuudio Putini miljardärist sõber Arkadi Rotenberg. Rotenbergi loominguline stuudio sai sel aastal Valdai kaldail lisaks veel 2,3 hektarit naaberkinnistust.
Viies kinnistu: kuulub Juri ja Tatjana Kovaltšukile
Putini residentsi kõrval on krunt, mille omanik on kindlustusfirma Sogaz tütar, kelle omanikeringi kuulutsid kuni 2014. aastani Kovaltšukid, Gennadi Timtšenko ja Putini sugulane Mihhail Šelomov. 3,7 hektaril asub pea 1000ruutmeetrine külalismaja ja mitu elumaja.
Teised naabrid: lähiringi rahvas
RBK loetleb veelgi Putini ja tema sõprade naabruses elavaid tegelasi, kelle seas on jõuametite kõrgeid juhte ja riigiametnikke. Näiteks endine presidendi julgeolekuteenistuse juht, aga ka Putini kunagine ihukaitsja, kellest on tänaseks saanud Tuula oblasti kuberner. Veel on Valdai kaldail kinnistu administratsiooni ülemal, samuti presidendi endise nõuniku perel ja veel mitmel kõrgel riigiametnikul, poliitikul ja riigihankeid võitval suurärimehel – või siis nende lähisugulastel.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.