Hagari omaniku Peter Ingmani sõnul ei kasvanud pagaritööstus nii kiiresti, kui ta oleks soovinud ja ta leidis, et targem on ettevõte maha müüa.
- Peter Ingmani sõnul on turul konkurents tihe ja edu saadab vaid väda suuri või väga väikeseid - Hagar oli tema sõnul vahepeal Foto: Andras Kralla
„Eesti turg on väike ja mängijaid palju. See on loomulik konsolideerumine,“ vastas Peter Ingman küsimusele, miks otsustati Hagar maha müüa.
Ingman on ettevõttesse veidi ka investeerinud, kuid vaatamata sellele otsustas müüa, sest konkurents on liiga tihe. „Eestis on palju väikeseid leivatööstuseid, arvestades, kui väike turg on,“ kommenteeris Ingman ja lisas, et oleks oodanud veidi kiiremat tõusu. Lisaks müügile kaaluti nõustaja abiga veel ühe võimalusena kellegagi ühinemist.
Tehingu hinnast Ingman rääkida ei soovinud ja ta lisas, et kuigi leping on alla kirjutatud, pole lõplik hind veel selge. „Lõplikku tehinguhinda me veel ei tea, see tuleb hiljem täpsemalt,“ rääkis Ingman. Samuti ei osanud ta öelda, kas saab ettevõttesse investeeritud raha tagasi. „See oleneb - kinnistud jäid mõlemad meile ja neil on väärtus. Aga see realiseerub kunagi tulevikus,“ rääkis Ingman.
Ta lisas, et tema puhul ei saa rääkida pettunud olekust. „Kui sa äris tegutsed, siis on alati asju, mis lähevad hästi ja on neid, mis ei lähe nii hästi. Pettunud on vale sõna. Kuid me nägime, et on parem teha nii, et kahest väiksemast tuleb üks suur. Ja see suur on õige suurusega,“ rääkis Ingman. „Kergem on alati olla kas suur või väike – meie olime seal vahepeal,“ rääkis Ingman.
Hüppas kahjumist välja
Eesti Leivatööstus on Tartus paiknev üks suuremaid ainult Eesti kapitalil põhinev traditsiooniliste pagari- ja kondiitritoodete valmistaja.
Ettevõtte mullused majandustulemused:
Käive 5,8 miljonit eurot, aasta varem 4,1 miljonit
Kasum 26 174 eurot, aasta varem kahjum 0,4 miljonit eurot
Töötajaid 150
Kasumi 40% suurenemiseni viisid käibe kasv ja kulude optimeerimine. Selle aasta eesmärgiks seati ettevõtte turuosa ja tootevaliku suurendamine.
Ostja soov oli laienemine
Eesti Leivatööstuse asutaja ja Hagar ASi ostja Andres Linnase sõnul oli neil huvi Eesti turul laieneda. Turul on praegu tema sõnul konsolideerumine paratamatu. „AS Hagar on pikkade traditsioonidega ja soliidse ajalooga ettevõte, kus perekond Hallikul oli kahtlemata oluline osa,“ lausus Linnas.
Ta lisas, et kõik Hagari töötajad tulevad neile üle. „Edasised otsused langetab tegevjuht lähtudes ettevõtte vajadustest, Need on tema valikud,“ vastas Linnas küsimusele, kas Hagar plaanib mõne töökoha ära kaotada või pigem inimesi juurde palgata.
Linnase sõnul teravneb leivaturu konkurents ja tarbija eelistuste muutumisega tuleb kaasas käia. „Kerge pole kusagil, pead uskuma sellesse, mida teed ja leidma oma raja,“ lausus Linnas.
Leivatööstus ostab Hagari pangalaenuga. Hinda polnud Linnas nõus avaldama.
Hagari loonud perefirma vimma ei pea
ASi Hagar lõi ja töötas üles perekond Hallik 1990ndate aastate alguses. Meedia kirjutas aastaid tagasi, et Hallikud olid justkui sunnitud oma loodud ettevõtte lõpuks maha müüma. Toivo ja Anne Halliku poeg Heiki Hallik oli toona ettevõtte juht ja juhatuse liige.
Mure tööjõuga suurendas kahjumit
Hagar ASi majandustulemused
Käive 2015 4,3 miljonit eurot, aasta varem 5,1 miljonit.
Kahjum 1,1 miljonit eurot, aasta varem 0,6 miljonit.
Töötajaid 110, mida on aasta varasemaga võrreldes 20 võrra vähem.
Suure kahjumi peamise põhjusena nimetab ettevõtte juht Aivar Tamm, et kvaliteetset tööjõudu on vähe ja see tõi ettevõttele probleemid.
2016. aasta plaan oli Tamme teatel turuosa ja käivet kasvatada ning kasumisse jõuda. Eelmine aasta oli ettevõttele muutuste aasta, valmis Tapa tehase juurdeehitus, kuhu kolis Tamsalus olnud tootmine. Saabus uus tootmisjuht ja müügidirektor.
„Just rääkisin isaga sellest teemast, see on värske uudis ju,“ lausus Heiki Hallik ja lisas, et kibedat mekki neil suus enam ei ole. „Need hetked on seljataga, läheme edasi. Me olimegi ju kunagi koos Eesti Leivatööstusega tipus ja et sealt edasi minna, oleks olnud vaja kapitali. Kibestumist selles mõttes pole. Igal ajal on oma koht ja tegevus,“ rääkis Hallik.
Ta lisas, et tegelikult ei tohi ta midagi rääkida. „Kui sa vaatad näiteks Kadastikku ja Postimeest, siis tema ütles ju alguses, et ta on väsinud. Aga taga oli midagi muud. No ju keegi tahtis meie mänguasjaga siis rohkem mängida ja me andsime oma mänguasja ära,“ lausus Hallik naerdes.
Hallik lisas, et loodab uue omaniku käe all näha Hagari uuesti käimatõmbamist. „Tundub, et Ingmanil ei olnud päris arusaamist sellest, mida talle müüdi,“ lausus Hallik.
Kuigi Ingman Hagarisse investeerid, polnud need summad Halliku sõnul siiski piisavad. „See pisuke investeering ei olnud piisav. Eks ta ootused olid suuremad, tootlikkus ja kasumlikkus polnud ilmselt piisavad. Eks Ingman on suur ärimees ja võib-olla tal on seda raha mujal vaja,“ rääkis Hallik.
Seda, kas Hagari kaubamärk jääb alles või mitte, ei hakanud Hallik ennustama. „Kaubamärkide haldamine on kallis. Hagar omandas ju Pere kaubamärgi,“ rääkis Hallik ja lisas, et väikesel turul pole paljude kaubamärkidega midagi teha.
Hallikute pere on jäänud aga oma liistude juurde ja loonud uue pagaritöökoja Päts.ee.„Meil on Rakveres väike pagaritöökoda – teeme perega leiba edasi, muud me teha ei oska,“ rääkis Hallik. Päts ehitati neli aastat tagasi nullist üles ja praegu püütakse kasvada. „Eks me pusime ja teeme. Konkurents on tihe,“ lausus Hallik.
Hagari lugu
AS Hagar on ca 90 töötajaga pagari- ja kondiitritööstus, mille peamiselt Hagari kaubamärgi all turustatavad tooted on esindatud Eesti kõigis suuremates jaekettides.
Halliku pere loobus oma pagarifirmast 2012. aasta teises pooles. Hagari kaubamärgi all Lääne-Virumaal pagaritooteid valmistava ASi Hallik asutaja Toivo Hallik müüs toona allesjäänud aktsiad senisele suuromanikule OÜ-le Masa Capital Partners.
Masa Capital Partners ostis ASi Hallik suurosaluse ehk 71,2 protsenti 2010. aastal, tehingu hinnaks oli tookord 4,5 miljonit krooni.Ingman Grupp ostis osaluse Hagaris 2013. aastal.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.