Uued arengud EASi ja Ilvese saagas

Kolmapäeval teatas EAS, et esitas Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale OÜ-le Ermamaa tagasinõude summas 19 039 eurot, mille Ilves riigile tasus. Nõue tekkis sellest, et president teatas kirjalikus avalduses, et ei jätka toetuse eest rajatud Ärma talu sihipärast kasutamist.

Pealtnäha kena käitumine osutus aga millekski muuks, kui selgus, et Ermamaa sai 2006. aastal EASilt toetust 190 392 eurot. See tähendab, et kuigi turismitalu kunagi eesmärgipäraselt tööle ei hakanudki, tuli Ilvesel tagasi maksta üksnes kümnendi toetusest. EAS põhjendas seda asjaoluga, et Ärma talu on võõrustanud presidendi ametiaja jooksul arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi. 

Soodsa otsuse tagant paistavad head suhted

Täna kirjutab Ärileht, et toonane EASi juhatuse liige Maria Alajõe, kelle allkiri ainsana seisab Ärma talu toetamise otsusel, tunneb Ilvest vähemalt paarkümmend aastat, näiteks 1998. aastal valiti Ilves Rahvaerakonna juhiks ja juhatuse liikmeks sai teiste seas ka Alajõe. 

Hiljem EASis tuli Alajõe 2012. aasta algul välja ettepanekuga, et presidendiprouale kuulunud Ermamaad võiks toetuse tagasimaksmisest säästa, kuigi asutus pole täitnud toetuse tingimusi. Ta käis selle jutuga ka majandusministeeriumis, kuid toonane MKMi kantsler Marika Priske kinnitas Eesti Päevalehele tollast olukorda meenutades, et toetusest räägiti, aga kuna sellistel meetmetel on omad reeglid, jäi see ära. 

Alajõe tunnistas, et on Ilvesega aastaid kokku puutunud, kuid üksnes töö käigus ega ole temaga isiklikult tuttav, samuti ei ole ühte erakonda kuulumine seotud EASi toetuse väljastamisega.

Asju aitas ajada kantseleiülem

Kui Ermamaa kuulus veel Evelin Ilvesele, aitas tal EASiga asju ajda presidendi toonane kantseleiülem Siim Raie. Nüüdne muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie kinnitas ERRi uudisteportaalile, et Evelin Ilves ajas valdavalt ise OÜ Ermamaa toetuseasju EASiga, kuid korra käis ka tema Ilvesega kohtumisel kaasas. Kohtumist ennast nimetab Raie "puhtaks bürokraatiaks", kus räägiti mingitest tähtaegadest.

"Neid asju ei aetud kunagi presidendi nimel. Toona olid nad veel abielus ja selle osaühingu asutaja oli Evelin Ilves. Presidendi nimele jäi osaühing lahutusprotsessi käigus. Asju ajas EASiga ikka Evelin ise, tema oli ju täieõiguslik esindaja ja juhatuse liige," kommenteeris Raie.

EAS hoidis Ärma taluga seotud infot kinni

Selle, millistel tingimustel saaks president Toomas Hendrik Ilves loobuda turismitalu pidamisest, oli EAS välja arvutanud juba peaaegu viis aastat tagasi, ent eelistas veel kuu aega tagasi seda infot varjata, kirjutab tänane Sakala.

Sakala küsis septembri alguses EASi peakontorisse läkitatud kirjas otsesõnu, kui palju raha peaks presidendi firma tagasi maksma, kui too loobub turismitalu pidamise kavast. Sihtasutusest vastati, et küsimus on spekuleeriv ning sellele saab vastata alles siis, kui kohustusi ei täideta. Ometi teatas EASi juht Hanno Tomberg sel nädalal, et tagasinõude summa määrati kindlaks juba 2012. aasta algul.

Tallu uputasid raha nii EAS kui ka presidendi kantselei

Seni maksumaksa kulul ülal peetud Ärma talu kulud kaetakse edaspidigi riigieelarvest, seni on need olnud üle 60 000 euro aastas, kirjutab Õhtuleht. Riigi rahaga on kaetud paljud talu jooksvad kulud ning mahukad remondi- ja hooldustööd. 

Aastate jooksul on Ärmale ostetud kallist tehnikat, näiteks murutraktor ja ATV, mis on kantselei pressiesindaja Piret Perti sõnul kantselei käsutuses. Omaette küsimus on seegi, mis saab  2008. aastal liisitud Toyota Hiluxist, mille maksumus oli 8730 eurot.

Õhtuleht kirjutab ka, et EAS on teisteltki toetust saanud turismiettevõtetelt raha tagasi küsinud, kuid vahe Ermamaaga on see, et teistelt küsiti raha tagasi täiel määral.

Loe pikemalt Ärilehest, ERRist, Sakalast ja Õhtulehest.