Pressikonverentsil osalesid lisaks Ligile ka ametist lahkuv peaminister Taavi Rõivas ning kaitseminister Hannes Hanso.
Rõivase sõnul tekitab talle hetkel enim murekortse Eesti maine ja selle kajastamine välismeedias. „Ei saa üle ega ümber, et Keskerakonnal on tekkinud oma kindel imago,“ sõnas Rõivas. „Mitte Jüri Ratase või Kadri Simsoni pärast. Põhilised välispoliitika kõneisikud on olnud Yana Toom ja ka (Mihhail) Stalnuhhin,“ selgitas peaminister, kelle sõnul on Google nende väljaütlemisi täis. „Tekkinud on üsna õõvastavad pealkirjad,“ sõnas Rõivas, kelle sõnul on ta pidanud Jüri Ratast rahvusvahelises meedias personaalselt kiitma ning ütlema, et ta ei ole Kremli-meelne.
Rõivase sõnul peame me kõik tegema selgitustööd, et Eesti mainet hoida, kuid kõige paremini aitaks seda kujundada isiklik deklaratsioon Jüri Rataselt, kus viimane ütleks, et Keskerakonnas on toimunud põhimõtteline kursimuutus. „Selle kõrval on see, kas välisteenistustele antakse 1 või 5 miljonit juurde, pisiasi,“ arvas Rõivas.
Ligi sõnul on selge valukoht Keskerakonna leping Venemaa võimupartei Ühtse Venemaaga ning just sellised märgilise tähtsusega faktid jäävad inimestele meelde ja hakkavad Eesti mainet kujundama. „Kui räägitakse, et see leping ei ole toimiv, arvab märke lugev inimene, et tegu on uinuva agendiga,“ selgitas Ligi ja lisas, et sellega ei pruugi tingimata mingisuguseid suuri tagajärgi kaasneda. „Kuid praegu ei tohiks tekkida koalitsiooni, kus neljas liige on kuskil uinumas,“ arvas minister.
Hanso: „Unustame pro-Kremli ja pro-Venemaa jura!“
Kaitseminister Hannes Hanso on enda sõnutsi samuti jäänud välisajakirjanike küsimustelaviini alla. „Olen pidanud vastama küsimustele mõlemalt poolt Atlandi, kuid oleme kommentaare jaganud kõikidele ajakirjanikele,“ sõnas ta. „Mingisuguseks võbeluseks põhjust pole. Jalg kellelgi ei värise.“
Hanso kohtus eile välispoliitika arutamiseks Keskerakonna liikmetega, neist osaga polnud ta oma sõnul enne koosolekut üldse üle kahekümne lause vahetanud. „Minu üllatuseks valitses meil kõiges üksmeel,“ sõnas Hanso, kelle sõnul lepiti kokku, et uues valitsuses jäävad suhted USAga prioriteetseks, kaitsekuludele suunatakse üle 2% SKPst ning, et liitlase võõrustamine jätkub.
Samuti oldi nõus, et sanktsioonid Venemaale peavad jätkuma, kuniks Venemaa hakkab uuesti käituma rahvusvaheliste normide järgi ning piires. „Mingit muutust ei tule. Jätkame samal kursil ning selgitame seda kõigile, nii partneritele kui ka Moskvale,“ sõnas Hanso.