Segadus maksutõusudega

Tõenäoliselt seetõttu, et valitsuskõneluste lekete allikad on erinevad ja kõnelused alles pooleli, esitavad tänased suurimad päevalehed Eesti Päevaleht ja Postimees ka erinevaid versioone, mis saab Keskerakonna, sotside ja IRLi moodustatava valitsuse maksumuudatustest.

Kui varem räägiti, et kaalumisel on tulumaksuvabamiinimumi tõstmine 500 eurole ja tulumaksu tõstmise 26 protsendile, siis Eesti Päevalehe andmetel soovitakse nüüd jätta tulumaks 20 protsendile ning kaotada tulumaksuvaba miinimum palkadelt, mis algavad 1200 eurost. Nii võidaksid uue koalitsiooni plaani kohaselt madalapalgalised umbes 60 eurot kuus, kõrgemapalgalised aga kaotaksid 34 eurot kuus. Tõsi, süsteem olevat veidi keerulisem ning alates 500 eurost hakkab tulumaksuvaba miinimum praegu veel ainult koalitsiooni osapoolte mõtteis mõlkuva valemi järgi vähenema, kuni jõuab 1200-eurose palga juures nulli. Loe lisa Eesti Päevalehest. 

Seevastu Postimees kirjutab, et nende andmetel sai eilseks õhtuks selgeks, et suurim rahaline kaal on just seniste ajatatud maksulangetuste seiskamisel või ümberpööramisel. Näiteks on kavas tõsta nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaksumäära praeguselt 20 protsendilt vähemalt 21 protsendile, tuues nii riigieelarvesse 92 miljonit eurot lisaraha. Kava kohaselt tõuseks tulumaksuvaba miinimum 2017. aasta 180 euro asemel 500 eurole. See tähendaks riigile üüratut, 560 miljoni euro suurust aastast lisakulu. Muutus ootab ka sotsiaalmaksu, mille kokku lepitud langetamine jäetaks lähiaastail ära ja maksumäär viidaks tagasi 33-le või enamale protsendile. Viimane tooks võrreldes seniste prognoosidega 90 miljonit lisaeurot. Üks radikaalsemaid on kava kaotada eestlastele harjumuspärased tulumaksuvabastused näiteks eluasemelaenu intressidelt ja koolituskuludelt, millega riik säästaks kümme miljonit eurot aastas. Loe lisa Postimehest.