Vineeritootja ASi UPM-Kymmene Otepää juhi Ando Jukki sõnul peaks riik miljardiinvesteeringu Eestisse toojaid toetama, aidates näiteks infastruktuuri rajamisega.
- UPM-Kymmene juhi Ando Juki sõnul on Läti riik olnud investeeringute soodustamisel riiki abivalmim Foto: Erik Prozes
Täna avalikustati uudis, et Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp
plaanib teha Eestisse ühe miljardi euro suuruse investeeringu, rajades siia puidurafineerimistehase, et seni välja liikunud puidule kohapeal rakendus leida. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed
Margus Kohava ja Aadu Polli ja veel teisigi Sylvesteri taustaga ärimehi.
Puiduettevõtte UPM-Kymmene juhi Ando Jukki sõnul on see uudis investeeringust nii tema kui ka tema ettevõtte jaoks igati positiivne ja metsatööstust oleks Eestisse väga vaja. „Kuna madala väärtusega puit liigub praegu ümaral kujul välja, siis see on ju õige mõte, et selle anda hoopis siin kohapeal väärtus,“ rääkis Jukk. „Ka meie võidame sellest,“ lisas ta.
Summa on suur – miljard eurot – Jukki sõnul sellist mastaapi projekti puhul polegi võimalik väiksemalt mõelda.
Osa rahast panevad mehed ise projekti sisse, mingis osas kasutatakse investorite abi ning Jukki sõnul võiks iseenesest ka riik projektile oma õla mingis osas alla panna. „Ma arvan, et see investeering peab olema mitmekesine. Selliste suurte asjade juures on tavaliselt ka riigi huvi mängus. Mingl moel peaks riik seda projekti aitama. See saab olla näiteks riigi finantseering infrakstuktuuri või selles, kuidas selle kompleksini jõutakse,“ rääkis Jukk.
Kuigi projekt on Jukkile sümpaatne, siis ise ta selles investorite grupis ei ole. „Ma pole vastavalt rahastatud inimene,“ lausus Jukk naerdes. „Need inimesed on pikalt näidanud oma investeeirmisoskust ja näidanud, et oskavad ise raha koguda ja seda ka edasi investeerida,“ lisas ta.
Üheks murekohaks võib olla Jukki sõnul see, et puidukeemia eriharidust Eestis napib, aga keemia on mitmekesine. Kes sellest aru saab ja puidu teemat sinna juurde õpib – modernsed tehnoloogiad võimaldavad tihti viia inimesed ebaefektiivsetest kohtadest efektiivsetesse.
„Koha leidmine Eestis on ilmselt keerulisem teema,“ märkis Jukk.
Kui Eestis projekt ei õnnestu, siis on mainitud võimaliku kohana ka Läti kaalumist. „Lätis on viimasel ajal palju näiteid, kus elektriliitumised jms ühendused riigiga koostöös sujuvad kuidagi paremini. Ma usun, et see on koht, kus riik saab näidata tugevat tahet, et see investeering just siia tuleks,“ rääkis Jukk.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.