Äripäev avalikustab ekslusiivselt raskustes Riito võlausaldajatele läkitatud saneerimiskava. Sellest selgub, et kui firma pankrotti läheb, saavad allhankijad veel vähem raha kätte.
- Kurikuulsust kogunud Facio järglane Riito on võlgu umbes 200 võlausaldajale. Foto: Andras Kralla
Kui Riito ei saa uusi hankeid, ei vea saneerimisel välja.
Veikko Toomere,
Riito saneerimisnõustaja
Riito saneerimismenetluse algatas kohus mullu detsembris. Nüüd teele läinud saneerimiskava võtab Riito majandusseisu üksipulgi lahti. Samas jääb varjatuks, kes on Riito võlausaldajad. Seda näiteks
konkurendist ehitusfirma Bauschmidti saneerimisnõustaja ja vandeadvokaat Veli Kraavi ei mõista.
Riito saneerimisnõustaja, vandeadvokaadi Veikko Toomere sõnul rikuks ta nimekirja avaldades aga võlausaldajate privaatsust. Toomere lisas vaid, et suurimate võlausaldajate seas ei ole krediidiasutusi või eraisikuid, ainult alltöövõtjad. Viimaste hulgas pole Toomere kinnitusel Riito omaniku Erik Liivi firmat Sand Ehitus, millega Riito ühishankeid teeb. Küsimusele, kas mõnel võlausaldajatest on otsene või kaudsem seos Riitoga või firma enda inimestega, vastas Toomere, et tema nõustajana ei otsi seoseid.
Bauschmidti saneerimisel aitav Veli Kraavi suhtumine on teine. „Mis saladus see ikka on, mina pole seda oma praktikas saladuses hoidnud. Mõistlik on näidata ikka kõikidele võlausaldajatele seda ringi. Lõppude lõpuks, kui ettevõte esitab saneerimisavalduse kohtule, siis toob nagunii võlausaldajad välja,“ lausus Kraavi. „Kui sinnani jõuame, siis näitame, kes Bauschmidti võlausaldajad on ja millises ulatuses. Pole kavatsust saladust teha sellest.“
Eelistan pankrotti
Mina saneerimisele alla ei kirjuta ega soovita seda teha, pigem eelistada pankrotti. See pilt on nii ilusaks maalitud, aga kindlasti nii ei lähe. Saneerimine ei saa läbi minna. Riitol on kõrval teine ettevõte Sand Ehitus, kellega teeb hankeid. Kui Merko või teine saneeriks, siis usuksin sellesse, aga Riitol ei ole tööjõudu võtta. Pärast ütlevad, et ehitusturg oli selline, nagu oli. Oli madalseisus ja nad ei saanud saneerimisega hakkama. Riito läheb pankrotti ja pole vara ka enam. Samuti tundub võlasumma kahtlaselt suur.
Ville Sinivee,
Seiger Baltic omanik, võlausaldaja
Firma pankrotiohus
Riito saneerimiskava kirjeldab, et kuna läinud aastal tekkis pankrotioht, otsustas ettevõte esitada saneerimisavalduse. Saneerimiskavas rõhutab Riito, et kui Riito pankrotti minekul saaks iga võlausaldaja nõudest kätte veidi rohkem kui 37%, siis praeguses saneerimismenetluses lubab Riito tasuda igast põhinõudest 80%.
Riito pankrotistumisel läheks võlausaldajatele umbes 1,3 miljonit eurot, kuid saneerimismenetluses lubab firma üle kahe korra rohkem tasuda – 2,8 miljonit eurot. Kui Riito ei tasu makseid, saab võlausaldaja esitada pankrotiavalduse.
Saneerimiskava suudab Riito täita kas 2020. aasta septembri lõpus või 33 kuu jooksul alates saneerimiskava määruse jõustumisest. Võlausaldajate nõuete põhiosa tagasimaksmine käib neli korda aastas iga kolme kuu tagant. “Ma ei oleks seda ette võtnud, kui sellesse ei usuks,” hindas Toomere Riito saneerimise võimalikku edu.
- Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere usub enda kinnitusel ettevõtte saneerimisse, muidu poleks seda ette võtnud. Foto: Andres Haabu
Kava realistlik
Riito Ehituse saneerimisnõustaja koostöös ettevõtte juhatusega on koostanud saneerimiskava heas usus ja veendumuses, et see on realistlik ja leiab heakskiitu võlausaldajate enamiku poolt. Kavatseme selle lähiajal eraldi läbi arutada ka kõigi suuremate võlausaldajatega veel kord ning vajadusel teha korrektiive. Esimesed võlausaldajad on oma ametliku heakskiidu juba andnud.
Saneerimiskava ja muude saneerimisega seonduvate asjaolude avalikku arutamist ajakirjanduses ei pea me mõistlikuks. Leiame, et selline tegevus on vastuolus saneerimisseaduse mõtte ning hea äritavaga. Lisaks kahjustab see otseselt võlausaldajate huve, kellega sõlmitud lepingud ei võimalda meil avaldada infot teise osapoole kohta.
Erik Liiv,
Riito omanik, endine juhatuse liige
Ränk allahindlus
Pankrotihinnangu arvutuskäigust tuleb välja, et firma bilansilise vara väärtus on 4,9 miljonit eurot, kuid pankrotimenetluses kukuks Riito kogu vara väärtus 70% ehk 1,4 miljoni euro peale. Viimasest läheksid veel maha kulud näiteks haldurile ja menetlusele. Raha ja pangakontode realt vaatab vastu 43 300 eurot, kokku on käibevara 2,3 miljonit eurot. Kohustusi on nõustaja kokku lugenud 3,7 miljonit eurot.
Saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul peab ta vaatama, mis võib juhtuda pankrotimenetluses, aga Riito vastupidavust peab tema sõnul hindama selle järgi, kas ettevõte on suuteline saneerimise ajal tekitama rahavoogusid, eriti tänu uutele hangetele.
„Kui Riito ei saa uusi hankeid, siis saneerimisel välja ei vea. See, kas ettevõtte varad ületavad kohustusi või kohustused vara, ei anna mingit signaali, kas ettevõte on jätkusuutlik või mitte. Saneerimisele minnakse olukorras, kus likviidseid varasid ei ole,“ rääkis Toomere. „Saneerimiskava ei anna ühelegi võlausaldajale garantiid, et seda suudetakse täita, aga ettevõte peab pingutama.“
Tuntavalt hindas Toomere alla kinnisvarainvesteeringuid. Kui bilansiliselt on nende hind 2,4 miljonit eurot, siis pankroti korral kukub summa 243 000 eurole. Toomere selgitas allahindlust sellega, et Riito on investeerinud viit objekti, mis ei ole firma omandis. Samuti ei genereeri ükski objekt rahavoogu ilmselt enne 2019. aastat.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.