Kuidas kodustada moodulmaja?

Moodulmajade püstitamine käib tänu tehases ettevalmistatud detailidele imekiiresti. Aega kulub selleks loetud tundidest mõne päevani, olenevalt hoone suurusest ning moodulite hulgast, mis kokkupanemist vajavad, kirjutab Äripäeva kuukiri Oma Maja. Mõnevõrra kauem võtavad aega ettevalmistused, millega tuleb enne majamoodulite kohale toomist arvestada.

Järgnevalt 7 sammu, mis tuleks läbi mõelda moodulmaja püstitamise ideest kuni maja valmimiseni. 

1. Vali hoone materjal!

Esimese asjana tasuks selgeks teha, millist tüüpi ja millisest materjalist moodulmaja endale soovitakse. Arvestatavad puidust moodulmajade tootjad on Eestis koondunud Puitmajaliidu alla, mille kodulehelt on võimalik saada liikmete kohta head ülevaateinfot.

Alternatiivi puitmajadele pakuvad näiteks ZeroLiving OÜ konteinermajad, mille loomiseks kasutatakse merekonteineritest eksklusiivseteks eluruumideks ümber ehitatud mooduleid. Uudse lahendusena on Eesti firmalt Kodasema OÜ värskelt turule jõudnud ka teisaldatavad betoonmajad. 

Lihtne teisaldatavus on tõmmanud ehitisele ka ohtralt rahvusvahelise meedia tähelepanu – näiteks sattus lugu Kodasema betoonmajast KODA maailma juhtiva online-arhitektuuriajakirja Dezeen 2016. aasta kümne enimloetud uudise sekka.

2. Üks või mitu tuba?

Üsna planeerimise alguses tuleb ära otsustada tulevase hoone suurus. Kõige lihtsam, kiirem ja ka odavam on tellida näiteks suvemaja ülesannet täitma ühest moodulist koosnev kompaktne hoone, mida saab lasta kohale tuua ühes tükis. Mida väiksem on hoone, seda lihtsamini käib ka selle hilisem teisaldamine, kui selleks soovi peaks olema.

Oluline on seejuures suurveost transportiva masina ligipääsetavus objektile, seega on koos ehitise hinnapakkumise võtmisega mõistlik kohe uurida ka transpordi võimalikkust ning maksumust.

Eestis praegu kehtivate seaduste kohaselt on lubatud vedada veoseid maksimummõõtmetega kuni 15x6x4,5 meetrit (pikkus, laius, kõrgus), mis seab piirid ühes tükis veetava hoone suurusele. Maksimaalne ühe moodulina transporditava maja pindala võib olla seega 90 m2. Keeruliste veotingimuste puhul ning siis, kui maja on suurem või mitmekordne, jagatakse see väiksemateks ruumimooduliteks ning transporditakse kohale mitmes osas.

3. Taotle vajalikud load

Load ja kooskõlastused (ehitusluba, sidumisprojekt jm), mida on tarvis moodulmaja püstitamise puhul, ei erine üldjuhul tavaehitusest ning nagu iga muugi rajatise puhul, tuleb moodulmaja püstitamisel arvestada nii konkreetse omavalitsuse kui ka asukoha nõudeid ja piiranguid.

Omaette reeglid kehtivad päris väikestele hoonetele. Kodasema OÜ juhatuse liige Taavi Jakobson tõi näite mudeli KODA kohta, mille ehitusalune pindala on 29 m2. “Ehitusseadustiku järgi on kuni kahe KODA paigaldamiseks vaja esitada omavalitsusele vaid ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seda tehakse nüüd elektrooniliselt läbi ehitusregistri. Ehitusprojekti maja puudutava osa saab KODAga kaasa ja saame aidata ka projekti sidumisel konkreetse asukohaga,” rääkis Jakobson.

Erijuhtudel, näiteks spetsiifiliste võrkudega liitumistingimuste (nt gaas) korral või kui on soov püstitada rohkem kui kahest KODA-moodulist ehitis, mis on käsitletav ühe hoonena, tuleb ka Kodasema toote puhul taotleda omavalitsuselt juba ehitusluba.

Mis konteinermajadesse puutub, siis ka neid, nagu Kodasema väikeseid betoonmajugi, on võimalik küll paigaldada pea kõikjale, kuid arvestama peab linnaosavalitsuse või omavalitsuse reeglitega. “Kui soovite püstitada püsivat elumaja, siis tuleb läbi käia tavalised sammud, kuid kui on soov püstitada hoone ajutiselt, siis saab hakkama ajutise ehitusloaga,” lausus ZeroLiving OÜ juht Magnus Sirelmets.

4. Esita tellimus!

Tellimuse esitamisest kuni meelepärase hoone valmimiseni tehases võib kuluda mitu kuud, arvestades, kui kiired ajad tootjal parajasti on. Seega on mõistlik tellimus sisse anda varakult. Ooteaega saab kasutada kommunikatsioonide rajamisega tegelemiseks ning krundi ettevalmistamiseks.

5. Raja kommunikatsioonid!

Elektri, vee, kanalisatsiooni ning küttelahenduste loomine ning ehitus on üldiselt moodulmajade puhul sarnane tavaehituses kasutatavate lahendustega. 

Teisisõnu on vajalik, et kõik tehnosüsteemid oleksid planeeritud ja krundil olemas enne moodulite kokkupaneku või maja paikatõstmise algust. Kui sellele on mõeldud, siis kommunikatsioonide ühendamine iseenesest käib lihtsalt ja kiiresti – hoone sees olev osa on ette valmistatud juba tootmise käigus ning kohapeal on vaja teostada vaid ühendamised.

Elektrilahenduste ning säästlikkuse aspektist torkab positiivse näitena silma KODA mudel, mille standardlahendus sisaldab päikesepaneele ning energiat säästvaid süsteeme, tänu millele suudab hoone normaalkasutuse juures toota aasta jooksul rohkem energiat kui tarbib. “Põhjamaises kliimas tähendab see loomulikult seda, et suvel toimib KODA valdavalt elektrijaamana ja liigse energia võib võrku müüa, talvel tuleb energiat asemele osta,” rääkis Jakobson.

6. Valmista ette asukoht

Saadaval on moodulmaju, mis vajavad paigaldamiseks üksnes minimaalset pinnase ettevalmistust. Akso-Haus puitmajad näiteks paigaldatakse koos tehases ette valmistatud vundamendiga ning seetõttu piisab ettevalmistusena muru ja pinnase eemaldamisest ning peale veetud killustikpadja tasandamisest. Samas etapis tuuakse planeeritava maja alla kommunikatsioonide otsad (vesi, kanalisatsioon ja elekter). Töö teeb ära paigaldaja. Väiksema ehitise puhul ei kulu hoonealuse pinna ettevalmistamiseks rohkem kui päev.

Betoonist KODA puhul pole tarvis niigi palju vaeva, sest tootja sõnul KODA vundamenti ei vajagi. Muruplatsile paigutamisel on vaja aluspind vaid kruusa abil loodida, kui omanik just ei soovi elada kreenis majas. Asfaltplatsile või betoonväljakule võib KODAsid paigutada ka eeltöödeta. Ainus tingimus on, et oleks võimalik paigale läheneda kraana ja treileriga.

7. Vaata, kuidas valmib!

Kui ettevalmistustööd tehtud, jääb üle vaid vaadata, kuidas ehitis nõiaväel soovitud asukohta paigaldatakse. “Väiksemad majad paigaldatakse 4–5 tunniga, suuremate juures läheb veidi kauem,” rääkis Omer, lisades, et aastaaeg paigaldamist ei mõjuta – neid saab püstitada nii suvel kui ka talvel. Kodasema betoonmajade puhul sõltub ajakulu sellest, kas maja tuleb ehitusplatsile terviku või paneelidena. Viimasel juhul kulub montaažiks täiendavalt 4–7 tundi. “KODA puit-betoon komposiidist seinad on loodud nii kandeelemendi, soojustuse kui viimistlusena. Kuna kõik komponendid on jäigad, ei ole peale montaaži vaja enam täiendavaid viimistlustöid, ehk kliendile saab võtmed sõna otseses mõttes kohe kätte anda,” rääkis Jakobson.

Kolides võta maja kaasa

Hooned, mis on valmistatud moodulitest või toodud oma asukohale hoopis ühes tükis, kannatavad ka hilisemat transporti. Teisisõnu on elukohta vahetades võimalik uues kohas kasutamiseks kaasa pakkida ka maja.

Akso-Haus OÜ logistiku Andres Omeri sõnul pole moodulmajade puhul hilisem teisaldamine mingi probleem. “Akso maju on mitu korda siirdatud,” rääkis Omer ettevõtte kogemustest, tuues põhjuseks, et inimesed kolivad, nende ruumivajadused muutuvad või soovitakse lihtsalt uuemat mudelit ja eelmine hoone kolitakse minema.

Vastavalt sellele, millisena on hoone algselt kohale toodud, toimub ka selle ümberkolimine uude asupaika. “Nii, kuidas tood, nii ka viid – ühes tükis või mitme ruumimoodulina,” ütles Omer.Kuna Akso-Haus moodulmajade eripära on valmis vundamendi olemasolu, mille puhul pole vundamenti kohapeal valama tarvis hakata, siis rändab kogu komplekt järgmisse kohta tervikuna. Uues kohas on tarvis teha lihtsalt samad eeltööd, mis hoone esmakordselgi paigaldamisel – valmistada ette tasapind, kuhu maja panna, ning kommunikatsioonid, nagu vee-, elektri- ja kanalisatsiooniühendus, millega hoone liita.

Läbinisti kolimiskindlad on ka Kodasema teisaldatavad betoonmajad. Kodasema OÜ juhatuse liikme Taavi Jakobsoni sõnul on betoonmaja KODA teisaldamiseks, samamoodi nagu ka paigaldamiseks, kaks võimalust – terviku või paneelidena. “Kuna KODA monteeritakse tihendite ja poltühendustega, võtab selle lahtimontaaž aega vaid 4–7 tundi. Seejärel on võimalik maja teise kohta sõidutada ja seal uuesti üles monteerida,” rääkis Jakobson kogemustest. Ettevõtte Londonis asuv näidismaja on praegu näiteks juba oma viiendas asukohas ning kolib jaanuari keskpaigas veel korra.

Jakobson usub, et võimalus kord ostetud hoonet probleemivabalt ringi kolida, pakub lahenduse linnade südameis ajutiselt tühjalt seisvate kruntide hõivamiseks. “Nii Tallinnas kui teistes suurtes Euroopa linnades on linnasüda suhteliselt auklik – ja seda hoolimata suurest eluasemete vaegusest. Enamasti ootavad need platsid suurt kinnisvara arendust viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast. KODAde abil oleks võimalik seda aega otstarbekalt ära kasutada,” leidis ta.