Ratase kodakondsusidee paistab kui poliitsepitsus

„25 aastat pärast iseseisva Eesti riigi taastamist on ikka veel seisukoht, et on nemad ja meie, see ei ole õige. Me peaksime nii Ida-Virumaal kui ka kogu Eestis, kõik, kes on siin 25 aastat elanud, olema meie,“ ütles Vähi.  

Peaminister ja Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles hiljuti Radio Svobodale antud intervjuus, et järgmistel riigikogu valimistel on Keskerakonna üheks peamiseks programmiliseks punktiks kodakondsuse andmine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele.

Gräzin: see on odav populism

Riigikogu liige ja reformierakondlane Igor Gräzin leiab, et Ratase ettepanekul pole mingit praktilist mõtet. „See on odav populism,“ leiab Gräzin. „Katse lubada ilma midagi lubamata. Esiteks nihkub ettepaneku teoks tegemine määramatusse aega, kuskile pärast valimisi. Teiseks on kodakondsuse mõiste juba iseenesest 20 aastat vananenud. Euroopa Liidus pole sel praktiliselt enam mingit tähendust. Eestlase õigused Prantsusmaal, Portugalis ja Rootsis on ühesugused.“

Gräzin lisab, et ainus, mida Eesti kodakondsus annab, on võimalus osaleda parlamendi valimistel ja teenida kaitseväes. „Kuigi Eesti sõjaväe uksed on kõigile avatud, nii et ka see küsimus langeb ära,“ jätkas ta. „Mis puudutab valimisi, siis mitte-eestlased osalevad aktiivselt kohalikel valimistel, eriti Tallinnas. Nii on neil ka praegu valimisõigus olemas. Seega ei anna kodakondsus neile siin midagi juurde. Ratas rääkis hallidest passidest põlglikult, aga need lubavad ju samamoodi viisavabalt reisida, lisaks Euroopale ka Venemaal. Ja ka töötamise mõttes pole mingit vahet – samad õigused, sest need on universaalsed.“

Gräziniga jääb eri arvamusele ettevõtja ja tema parteikaaslane Andrei Korobeinik, kes pooldab automaatset kodakondsuse andmist. Korobeinik leiab, et need inimesed, kes on siin piisavalt kaua elanud, peavad saama võimaluse hakata kodanikuks hästi lihtsustatud korras. „Mina tahaks, et kümne aasta pärast ei oleks meil halli passiga inimesi,“ on Korobeiniku seisukoht. „Oleks parem, kui need inimesed valiksid kodakondsuse ära, ideaalis Eesti oma. Kuigi paljud ei võta Eesti passi, kui seda neile ka pakkuda – kes ei taha sõjaväkke, kellel on vaja viisavabalt Venemaal käia –, kuid tervikuna tuleks anda võimalus saada meie kaaskodanikuks neile, kes on siin elanud nõukogude ajast peale.“

Korobeinik märgib, et Eestis üle 25 aasta elanud mittekodanikest on halli passi omanikke umbes 20 000. „Kui pooled neist tahavad saada Eesti kodanikuks, on see väga hea tulemus. Kuigi ma arvan, et soovijaid on vähem,“ ütles ta.

Kasulik vaid Keskerakonnale

Investor Joakim Heleniuse meelest aga on Ratase idee poliitiliselt teostamatu. „Ratas võib julgelt kuulutada mida iganes, kuid ükski teine partei sellega ei nõustu. Sest kui halli passi omanikud saavad kodakondsuse, hakkavad nad valima Keskerakonda. Aga see pole kellelegi teisele kasulik.“

Helenius näeb Ratase idee taga tegelikult hoopis teist mõtet. „Ratas üritab ära hoida uue tugeva venekeelse partei ilmumist või Edgar Savisaare tugeva initsiatiivi teket. Ta annab signaali venekeelsele valijale, et Keskerakond on endiselt oma ideedele truu ja toetab venelasi. Arvan, et Ratas tahab ära hoida venekeelse valijaskonna lahkumise oma partei juurest.“

Poliitmänguna näeb seda ideed ka Igor Gräzin. „Mingeid plusse see Ratase ettepanek ei anna. Mitte kellelegi. Aga miinuseid on sel küll,“ võttis Gräzin kokku. „Tekib uus propagandateema, millega saab lajatada nii natsionalistlikus kui ka šovinistlikus võtmes. Muide, mina isiklikult olen kodakondsuse küsimuses äärmiselt konservatiivne, sest sellel institutsioonil puudub tähendus. Kodakondsus lihtsalt kaob.“

Need, kes näevad Ratase ideed kui Keskerakonna poliitilise kasu ja häältesaagi lõikamist, on pakkunud, et mittekodanikele võiks kodakondsuse anda, aga ilma valimisõiguseta. „See on mingi jama,“ leiab Korobeinik. „Selline nn kahe sordi kodanike kontseptsioon, mis meil siin praegugi on, on eelmisest sajandist. Nii et mina sellist võimalust ei kaalukski. Kuid on võimalik, et meie ühiskond ei ole valmis selleks, et saame ühel päeval naturalisatsiooni korras kodanikuks saanud presidendi.“