Saemehed lõikavad väiksemat kasumit

Tänavu peaks oluliselt tõusma tootmismaht neis saeveskites, kuhu on viimastel aastatel suurelt investeeritud. Näiteks käivitus eelmise aasta sügisel ASi Toftan peenpalgi saeveski, tuurid on üles saanud OÜs Combimill Reopalu ja OÜs Vara Saeveski uued tootmisliinid.

„Usun, et esimesel poolaastal tooret jätkub, aga aasta teises pooles võib keerulisemaks minna,“ kommenteeris OÜ Combimill Sakala endine tegevjuht Margus Kohava. „Kuna on tehtud uusi investeeringuid saetööstustesse, siis teisel poolaastal hakkab kasvav toormevajadus mõju avaldama. Milliseks see mõju kujuneb ja kuidas toormeressursid ümber jagunevad, ei oska praegu ennustada.“

Kohava sõnul ei ole ta enam alates eelmise aasta oktoobrist ametis Sakala saeveskis, vaid on täiskohaga tööl Eestisse tselluloositehast plaanivas OÜs Est-for Invest.

Tulukuseaastad jäävad minevikku

Viljandimaal tegutseva Combimill Sakala tegevjuhi Aimar Kreevaldi sõnul tahavad nad tänavu toota 110 000 m3 saematerjali ehk plaanivad kümneprotsendist kasvu. „Tulukuseaastad jäävad minevikku, tuleb tõdeda. Peamine, et tootmismaht vähemalt säiliks, sest saetööstus on ju mahubisnis,“ kommenteeris ta.

Combi gruppi kuuluva teise saeveski, Järvamaal tegutseva Combimill Reopalu tegevjuhi Marek Mooritsa kinnitusel plaanivad nad tänavuseks tootmismahuks 125 000 m3. „Tahame veerandi võrra rohkem saagida,“ lausus ta. „Investeeringud on läinud õigesse kohta. Eelmine, ligi pool sajandit vana saeliin ja senine tehnoloogia olid ajale jalgu jäänud.“

Võrumaa saetööstuse Toftani juht Martin Arula avaldas lootust, et saematerjali hinnad võivad tõusta. „On näha paranemise märke,“ ütles ta. „Nõudlus saematerjali järele on olemas. Hinnad veel esimeses kvartalis ilmselt ei liigu, aga võib juhtuda, et teises kvartalis liiguvad natuke ülespoole ja äkki kompenseerivad hakke ning saepuru hinnalanguse.“

Arula andmeil on hakke ja saepuru hinnad langenud 35-40 protsenti. „Pelletituru kukkumine pigistab natuke meie sektorit ja vähendab ettevõtete kasumlikkust,“ seletas ta. „Kui hakke ja saepuru müük langeks ära, paneks see meiesuguse saetööstuse kolme-nelja päevaga seisma. Hakke ja saepuru suuri koguseid pole võimalik kusagile ladustada.“

Kogused kosuvad

Toftani senine, jämedamat palki saagiv saeveski ehk Toftan 1 tootis eelmisel aastal 202 000 m3 ja sügisel käivitunud, kolmemeetrist peenpalki saagiv saeveski ehk Toftan 2 tootis loodetust vähem, vaid 7400 m3 saematerjali. „Kõrgesti automatiseeritud tootmise käivitamine on võtnud prognoositust enam aega,“ möönis Arula ja lisas, et paari kuu pärast peaks peenpalgi saeveski töötama täie vaardiga ühes vahetuses ja teisest poolaastast kahes vahetuses.

Tänavu prognoositakse Toftan 1 tootmismahuks 204 000 m3 ja Toftan 2 tootmismahuks 116 000 m3 saematerjali. „Praeguse tootmisvõimsuse jaoks on meil peenpalki enam kui küll, kuid kuna tegu on uue sortimendiga, siis tuleb veel teha selgitustööd,“ rääkis Arula. „Kohalikud metsaomanikud ja raieõiguse omanikud ei saa veel päris lõpuni aru, et kolmemeetrine peenpalk on see sama peenpalk, mis muidu on paberipuuks sorditud. Ka ei oska kõik harvesterioperaatorid masinat häälestada nii, et see teeks meie jaoks õiget järkamist. Meil on kompetents olemas ja me saame aidata harvestereid ümber programmeerida.“

Arula sõnul võtab kolmemeetrise peenpalgi kui toorme teadvustamine aega. „Tegu on ikkagi lokaalse asjaga, mis toimub vaid Kagu-Eestis,“ lausus ta. „Aga me saame hakkama, tulevik tundub üsna positiivne. Ka Lätist tuleb kolmemeetrist peenpalki ja kogused suurenevad iga päevaga.“

Konkurentidel silm peal

Peenpalki saagiva ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais ütles, et kui seni pole Toftani tulek peenpalgiturule veel mõju avaldanud, siis tänavu arvestavad nad juba olulise mõjuga. „Seetõttu panustamegi jämedama palgi töötlemisele ja ehitame praegu jämepalgi saeliini,“ lisas Ehrpais.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsevate Viiratsi Saeveski, ASi Aegviidu Puit ja ASi Viru-Nigula Saeveski kogumaht oli eelmisel aastal 261 000 m3 saetoodangut. „Nordwoodi grupis käive tõusis, ent kasumlikkus langes. Väiksema rentaabluse põhjuseks oli eelkõige saematerjali madal hind,“ kommenteeris Ehrpais mullust aastat. „Tänavune tootmismaht oleneb tooraine kättesaadavusest ja hinnatasemest, esialgne plaan on säilitada 2016. aasta maht.“

Pärnumaa saetööstus AS Laesti oli suurtest ainus, mis tootis mullu oluliselt rohkem kui esialgu planeeriti, prognoos ületati 9000 m3 võrra. Laesti tootis eelmisel aastal 119 000 m3 saetoodangut ning tänavu plaanitakse teha 120 000 m3. Laesti saeb nii peenikest kui jämedamat palki. Toormevajadusest moodustab peenpalk umbes 65 protsenti ja jämepalk 35 protsenti.

Laesti tegevjuhi Olavi Tangi kinnitusel Toftani tulek peenpalgiturule neid ei mõjuta. „Toftan asub meist ikkagi 200 kilomeetrit kaugemal,“ põhjendas ta. „Meil toormega üldse väga muret ei ole, sest siin piirkonnas pole meil ühtegi suurt konkurenti.“