Peale Kersti Kaljulaidi, kes saab pärast Euroopa Kontrollikojast lahkumist presidendipalgale lisaks kuus 12 000 eurot, saab suurt hüvitist veel kaks eestlast.
- Saab pärast Euroopa Kontrollikojast lahkumist lisaks presidendipalgale 12 000 eurot kuus. Foto: Andras Kralla
Need on Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus ja Euroopa Komisjoni endine asepresident ning presidendiks kandideerinud
Siim Kallas, vahendas telesaade "Radar". Viimasele makstakse iga kuu
ca 10 000 eurot.
Põhjus, miks sellist hüvitist makstakse, on töödel omandatud info ja hüvitistega loodetakse vältida info jõudmist mittesoovitud inimesteni. Kallase sõnul vaadatakse umbusuga erasektorisse minekut, samas akadeemilist tööd ja avalikku sektorit soositakse. „Eks natuke on seal ka üle pingutatud. Nõutakse, et ei kasutaks töös saadud spetsiifilist infot, mida seal samas liiga palju pole," leidis ta.
"Radar" võttis kaks nädalat tagasi ühendust presidendi avalike suhete nõuniku Taavi Linnamäega, et sellest teemast rääkida. Esialgu leidis ta, et sellest teemast ei peaks rääkima, kuid soostus pärast paaripäevast veenmist. Tema sõnul oleks Kaljulaidil keeruline pärast tööd kontrollikojas töötada näiteks audiitorfirmas.
2009. aastal teatas toona Leedu presidendiks saanud Dalia Grybauskaitė, et loobub poolest presidendi palgast, sest saab toetust ka Euroopa Liidu kassast. Kersti Kaljulaid ei ole hüvitise saamist presidendiametis kommenteerinud.
Kallas
otsustas 2009. aastal pensioniealiseks saades koos abikaasaga luua Eesti Rahvuskultuuri Fondi omanimelise fondi, kuhu annetab riigikogulase eripensioni ehk 2578 eurot kuus. „Ega mul seda tõesti vaja tol hetkel polnud, palk oli nii suur. Otsustasin toetada Eesti teatrit,“ selgitas ta. Fondi eesmärgiks sai toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Praeguseks on Kallaste fondi kogunenud üle 160 000 euro ja sealt on 2500eurost stipendiumi makstud näiteks Merle Karusoole, Andrus Kivirähkile ja Anu Lambile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.