Haigekassal jäävad raha jagades tunded ukse taha

Et haigekassas tervishoiuteenuste loetellu pääseda, tuleb arstlike erialade esindajatel iga teenuse kulutõhusus ja tõenduspõhisus ära tõestada, ütleb haigekassa juht Tanel Ross. Ent ka siis võib pingutusest väheks jääda, sest rahanappuses peab haigekassa igal juhul valiku tegema.

Mis on haigekassa jaoks selle teenuste ülevaatamise eesmärk?

Tervishoiuteenuste loetelu iga-aastase ülevaatamise ja uuendamise kõige olulisem mõte on tagada, et meile usaldatud ravikindlustusraha oleks optimaalselt ja tõhusalt kasutatud. Selle käigus peab selguma, kas meil on piisavalt tõendusmaterjali, et lisada uus teenus või ravim loetellu. Vaatame üle, et me tasuks nende eest ka õiglast hinda – et ei maksaks palju üle ega ka alla. Kõige suuremad probleemid ongi viimastel aastatel juhul, kui mõni teenus, teenuse liik või hind on väga paigast ära.

Tahaksin rõhutada, et teenuste loetelu uuendamisel tegutseme me metoodiliselt ja see metoodika, kuidas me teenuste hindu üle vaatame, on fikseeritud tervise- ja tööministri määruses, mille kohta teeb haigekassa nõukogu igal aastal ettepanekuid.

Kas teile tuli üllatusena, et uus tervishoiuteenuste loetelu tõi tervishoiuteenuste osutajatelt nii palju ärevat tagasisidet? Näiteks hambaravis.

Jah, sellest aastast kõneldes võib tunduda, et oli paar-kolm valdkonda, mis on ka avalikkuse ette jõudnud, ja see on hea, sest haigekassa otsused peavadki olema avaliku arutelu all. Needsamad küsimused on olnud päevakorral iga aasta, ja milliste otsusteni iganes jõutakse, tehakse need ikkagi koostöös erialaseltsidega.

Sel aastal oli paar sellist eriala, üks neist hambaravi, kus vaadati väga põhjalikult üle teenuste loetelu ja ajakohastati hinnad. Sel erialal valmistume me ka olulisel määral kindlustuskaitset laiendama, sest tulemas on mitterahaline hambaravihüvitis täiskasvanutele. Nende hindade ülevaatamisprotsess on olnud väga mahukas ja mõlemale poolele uuemat laadi kogemus, kuna neid hindu polnud vahepeal kaua üle vaadatud. Ja igas küsimuses konsensusele ei jõutud. Liiduga suheldes jäi üles küsimus, kas kõikide teenuste hinnad on nüüd õiglased. Me oleme veendunud, et need on õiglased, aga alati võib jääda lahkarvamus.

Kas teenuste loetelu uuendamise kõrval oli sel aastal veel mõni suurem muutus?

Vaatasime üle haiglate voodipäeva hindamise. Kuni 2016. aastani oli meil praktiliselt igal arstlikul erialal oma voodipäev, näiteks kardioloogia voodipäev, neuroloogia voodipäev.

Nüüd, koostöös teenuse osutajatega, on sellest aastast voodipäeva teenuste loetelus märgatavalt vähem erinevusi. On kaks üldist voodipäeva – sisehaiguste voodipäev ja kirurgia voodipäev, lisaks mõned väiksemad liigid. Loogika on nüüd selline, et maksame küll voodipäeva kulud, aga igal erialal saab raviarst ravi käigus lisada raviarvele ka statsionaarse ravi jooksul osutatud teenuseid.

Seni oli meil n-ö kombinatsioon, kus voodipäev sisaldas fikseeritud hulga teenuseid ja peale selle veel voodipäevahinna. Nüüd on süsteem paindlikum.

Ka kardioloogidega on olnud teravad arutelud.

Eesti Kardioloogide Seltsiga, ma väga loodan, õnnestub meil sel aastal eriala ülevaatus lõpetada. See on väga suur eriala ja teenuste loetelu tervikuna uuendamata umbes kümmekond aastat, on küll hindu kohandatud. Teenuste ülevaatamine on kardioloogias pooleli vaid ühes osas. Töine õhkkond on aga valitsenud enamikul erialadest teenuste ülevaatamisel.

Kuidas teiste erialaliitudega on loetelu uuendamine lõppenud?

Tervishoiuteenuse loetelus on üle 2000 teenuse ja üle 30 eriala – enamikuga neist jõuame üksmeelele. Kui mõne eriala teenused on pikalt üle vaatamata, on ajakohastamine mahukam.

Olete tervishoiutöötajate palgakomponendi jaoks pannud eelarvesse n-ö reservi 23 miljonit eurot ehk samas mahus, mis mullu. Mis saab siis, kui see palganõue tuleb suurem?

Jah, see summa on 23 miljonit eurot ja põhjendus on lihtne: nõukogu selline otsus peegeldab maksimaalselt seda informatsiooni, mis meil on võimaliku kollektiivlepingu kohta. Kui summa tuleb leppes palju suurem, peame tegema teistsugused otsused, aga praegu on see tehtud parima teabe kohaselt.

Millal haigekassa eelarve tasakaalu jõuab?

Ükski asutus ei saa igavesti miinusega töötada, see on päris selge. Nii et sellele on vastus lihtne: praegune riigieelarve strateegia näeb ette, et haigekassa eelarve on tasakaalu lähedal juba 2019. aastal. Muidugi tuleb arvestada sellega, et meil tegelikult oleks vajadust ja võimalust oma tellimuse mahtu suurendada, et tagada vajalik ravimaht. Siin on küsimus, kas haigekassa tulude poolt suurendatakse poliitiliste otsustega või mitte. See on tervishoiu rahastamise küsimus, millest ka valitsus on lubanud märtsis uuesti rääkida.

Teil ei ole põhjust kahelda eelarve tasakaalu jõudmises?

Seda peaks juba haigekassa omanikelt küsima. Tegevjuhina ei saa ma kuidagi eirata seda, mis nõukogu otsustab või seadus sätestab.

Kui te küsite, kas praegune tellimuse maht on optimaalne, siis ma vastan, et see võiks olla suurem. Aga et hoida ka finantsilist jätkusuutlikkust, peab sellele suuremale tellimusele mingil määral vastama ka meie tulude pool. Kui valitsuses jõutakse kokkuleppele tulude poole n-ö tugevdamises, saab ka ravimahte suuremaks teha.

Teie ametiaeg hakkab läbi saama. On töö haigekassas teie ootustele vastanud?

Kahtlemata on see paljuski erinev võrreldes sellega, mida ma varem olen teinud. See on pakkunud palju uut, ja ma ei häbene ka öelda, et hulga avastamisrõõmu ja väljakutseid, aga siiski ka palju võimalusi, et haigekassa ülesanded oleksid meie kõigi huvides täidetud.

Teenuste loetelu 15 aastat uuendamata

Eesti Kardioloogide Seltsi juht Peep Laanmets möönab, et erialal on tervishoiuteenuse loetelu uuendamata juba vähemalt 15 aastat.

Probleem on selles, et haigekassa rakendatav hinnakirjastamise valem ei ole kulu-, vaid teenuspõhine, ütleb Laanmets. Teenuspõhine hinnastamine ei arvesta adekvaatselt töötasusid. “See viiakse läbi tagurpidi – arvestatakse, kui palju on raha ja kui palju protseduure on soov osta ning tehakse jagamistehe reaalseid kulusid suuresti ignoreerides,” räägib Laanmets.

Teenuste loetelus on kõikide protseduuride puhul arvestatud kollektiivlepingus kokkulepitud arsti miinimumtasudega. “Ei ole õige, et aastaid subspetsialiteeti omandanud tippspetsialisti töötasu on kollektiivleppes miinimum,” rõhutab Laanmets.

Kardioloogide seltsi juht ütleb, et nende teada ei ole haigekassa astunud veel samme, et lisada teenuste loetellu ka seni täiesti rahastamata valveringid. Nende hulgas on ka poleemikat tekitanud 24/7 invasiivkardioloogia valvering. “Ehk siis tööajaväline kaasaegse infarktiravi pakkumine on pandud täies mahus tervishoiuteenuse pakkujate õlule,” ütleb ta.

Laanemets lisab, et mitu uut teenust, mille taotlus on sisse antud juba 2010, on kõrgema võimaliku tõenduspõhisusega. Seda kõike arvestades ei ole ta optimistlik, et kardioloogia erialal tervishoiuteenuse loetelu kaasajastamisega lähiajal lõpule jõuakse.