Ettevõtjad peavad veokite maksustamist ebaausaks, kuid leiavad, et kui juba maksustada, siis nii raskemaid kui kergemaid masinaid.
- Oleg Grossi arvates tehakse teekasutusmaksuga põhjendamatult liiga ühele valdkonnale. Foto: Ekspress Meedia/Sven Arbet
Järgmisest aastast ootab veokeid teekasutusmaks, mis pidi algselt kehtima 12 tonnist raskematele sõidukitele. Euroopa Komisjoni transpordivolinik ei nõustunud aga sellise erisusega ja nii tuleb maks kehtestada veokitele alates 3,5 tonnist.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaumi sõnul oleks veokite maksustamine alates 12 tonnist tekitanud ebaausa konkurentsieelise neile, kes ei ole tõstnud efektiivsust mitu väikest veokit vähemate raskemate vastu vahetades. „Nüüd on võrdne,“ arvas ta. „Muidu oleks läinud kõik suured väikeste autode peale ja liikluskoormus oleks kasvanud. Kui kogu aeg räägime, et tuleb efektiivsemaks minna, oleks sellega teinud hoopis sammu tagasi,“ leidis Vallbaum.
Jaemüüja OG Elektra omanik Oleg Gross Gross ei mõista, miks on vaja panna teekasutusmaksu näol lisakoormus ühele valdkonnale. „Tundub paaniline rahaotsimine. Jälle väga järsult. Tekitabki sellise tunde, et mis nüüd järgmisena tuleb,“ tõdes ta. Gross lisas, et enam ei ole asi ka ühe valdkonna maksustamises, vaid valdkonna siseselt piiride seadmises. „Kes on tootlikumad ja suuremate autode peal, kellel on kvalifitseeritumad kõrgelt makstud autojuhid, seda hakkame pärssima.“
Tulevad erinevad maksumäärad
Lähen raskeveokite teekasutustasu põhimõtteid kooskõlastama valitsuskabineti nõupidamisele 16.märtsil. Tulevad erinevad määrad sõltuvalt suurusest ja heitgaasiklassist ning pikaajalised load on soodsamad kui päevaload.
Raskeveokitele kehtib teekasutustasu juba kõikjal Euroopa Liidus, erandiks vaid Eesti ja Soome. Mõnes riigis on see kehtinud pikemalt vaid üle 12 tonnistele veokitele. Seda küsisime ka meie, aga saime transpordivolinikult eitava vastuse ja soovituse järgida üldnormi. Seega valime sama tee, mis lõunanaabritel Lätis ja Leedus.
Raskeveokite teekasutustasuga pole mingit segadust, selle kehtestamise leppis põhimõtteliselt kokku juba eelmine valitsus aasta tagasi veebruaris, millal anti ka teada osapooltele, et see 1.jaanuarist 2018 kehtestatakse. Paraku ei jõudnud mu eelkäija seaduse väljatöötamise kavatsuseni. Seda tegime eelmise aasta lõpus, selle käigus saime autovedajate esindusliitudelt (ERAA ja ka Autoettevõtete Liit) sisendi, et nemad soovivad vedajate võrdset kohtlemist ja teekasutustasu kõigile veokitele alates 3,5 tonnist. Kuna see langes kokku ka komisjoni tagasisidemega, langetasimegi sellise valiku.
Kadri Simson,
majandus- ja taristuminister
Gross arvutas, et maks peaks neile tooma kaasa 15 000 eurot lisakulu aastas, kui nad püüavad vähem liikumises olevaid masinaid mitte kasutada. Kõikide veokite pealt maksaksid nad ligikaudu 25 000 eurot aastas. Nende veokid on kõik kaalult üle 12 tonni. „Meil on aastakäive üle 100 miljoni euro, ei tähenda otseselt midagi, aga siit natuke ja sealt natuke ja kõik kindlas suunas," ütles Gross, et mitmest väiksest asjast kasvab lõpuks suur. "Ja ikkagi ta on suunaga ettevõtlustingimuste halvenemise poole.“
"See on täiendav kulu, mis lööb lõpuks ikkagi tarbija taskusse, sest ta tõstab transpordi omahinda, mis omakorda läheb lõpptoote hinda," lisas Gross.
Väga halva lahenduse asemel halb lahendus
Vallbaum heitis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ette, et neid kuulda ei võetud. „Me ju rääkisime seda kogu aeg, et tuleb teha kolmest poolest tonnist. Meie ministeeriumid ei usu meie ettevõtlusorganisatsioone, küsiti Euroopa Komisjonist. Miks meil siis neid organisatsioone vaja on?“ oli Vallbaum kriitiline.
„Kui on halb lahendus ja väga halb lahendus, siis nüüd me oleme saanud selle halva lahenduse. Aga lihtsalt, kuidas selleni jõuti ja mis põhjustel, need on nii häbiväärsed põhjused, et häbi on lugeda neid,“ sõnas Vallbaum. Nimelt on ministeerium öelnud näiteks, et kuna väiksemate veokitega viiakse maapoodidesse kaupa, ei tohiks nende olukorda raskemaks muuta. Lisaks seda, et väiksemaid Eesti sisesteks kaubavedudeks kasutatavaid masinaid on diisliaktsiisiga niigi koormatud.
Ka Gross ei mõista selliseid väiteid. „Suured autod kasutavad diislit rohkem, neil on ju samuti aktsiis tõusnud. Ma ei saa sellest loogikast üldse aru,“ oli Gross kriitiline. Ta tõi ka välja, et nad ei kasuta oma üle 12 tonni kaaluvaid veokeid sugugi transiitvedudeks, vaid ainult Eesti sisesteks reisideks. „See on selgelt ebavõrdne lähenemine. Mina leian küll, kui maksustada, siis kõiki. Ja kui mitte, siis mitte kedagi.“
Grossi sõnul on vale ka väide, et maapoodide juures käivad ainult väiksed autod. "Väga paljud suured tootjad veavad oma kaupa laiali, see ei ole üldse põhjendatud jutt,“ lisas ta.
Ka Vallbaum on samal arvamusel. „Maapiirkonda viiakse suure autoga kaupa, aga kui sa vaatad Tallinna linnas ja vanalinnaski kauplusi, siis sinna veetakse ju väikese autoga kaupa. Järjekordselt antakse maapiirkondadele löök.“
Vallbaum: maks veelgi kergematele
Vallbaumi hinnangul peaks ausa konkurentsi nimel olema maksustatud kõik N1 kategooria masinad, mis veavad kaupa. „Me ju tahame, et me oleksime innovaatiline riik, uuenduste ja rohelise poole, ja peaksime kauba lükkama just rohkem suurtele autodele, et liikuskoormust maha saada. Aga nüüd need, kes 3,5 tonnistega vedasid, ostavad paar kaubikut juurde, ja hakkavad nendega vedama. Me suurendame oma liikluskoormust.“ Ta tõi välja, et Tallinna sadamas on näha, et Soome lähevad lätlased, leedukad ja poolakad oma kaupa viima just väikeste kaubikutega.
Vallbaum ütles, et kuni seaduseelnõu vastuvõtmiseni püüavad nad jõuda selle muutmiseni, et maksu laiendataks kõigile N1 kategooria sõidukitele. „Siis oleks tulemus see, mis ta peaks olema. Kaubikuid on ka kahetonnised, nendega ikka veetakse kaupu. See on ju konkurentsieelis jälle kellelegi.“
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.