Täna käivitub aripaev.ee veebis uus toimetusest sõltumatu keskkond Meelelahutus, mis koostöös erinevate Eesti tippbrändidega toob Äripäeva lugejateni täiesti uue meelelalahutusliku programmi.
Uue meelelahutuskeskkonna eesmärk on tuua Äripäeva lugejateni Äripäeva toimetuse loodud ajakirjandusliku sisu kõrvale ka toimetusest sõltumatult loodud kvaliteetset bränditud sisu, mille eesmärk on inspireerida, naerutada, harida ja kõige paremas mõttes lahutada Eesti otsustajate meelt.
Uks uude ajastusse
"Meelelahutus? Äripäevas? Tule taevas appi!," naeris rubriigi peaprodutsent Almondi Esco, kes on veendunud, et just see võib olla esimene mõte, mis paljude lugejate peast seda uudist kuuldes läbi käib. Siiski ei pane see teda imestama. "Eestis on sõnal meelelahutus kohati tänamatult kiire seos kerglase või ebatähtsaga, aga tegelikkus on ju hoopis midagi muud", sõnas Esco, kelle hinnangul avab rubriik mitte üksnes täiesti uue, vaid ka avardava ukse Äripäevale. "On suur hulk head bränditud sisu, nagu näiteks kvaliteetne huumor, reisiblogid, mälumängud, sport, ajalugu jne, mis on haarav ja kasulik, aga mida Äripäeva kontekstis oleks kategooriliselt kohatu uudiste või uurivate lugude alla liigitada," ütles Esco ja nägi just Meelelahutust kõige õigema konteinerina sellise sisu "transpordiks".
Ajakirjandus vs. Meelelahutus
Kuna keskkonna sisu sünnib koostöös erinevate brändidega, on sellel nimel ka strateegiline tähtsus. "Nii Äripäeva toimetusele kui ka Äripäeva lugejatele on väga oluline, et piir toimetuse loodud sisu ja mis iganes kujul sponsoreeritud sisu vahel oleks kristallselge," ütles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, kelle silmis Meelelahutus sellise piiri ka loob. "Nii nagu Äripäeva toimetus ei tegele bränditud meelelahutusega, ei tegele Meelelahutuse meeskond ajakirjandusega," ütles Mandel ja kinnitas, et Äripäeva toimetus ja keskkond Meelelahutus on täna teineteisest täielikult sõltumatud ja jäävad selliseks ka edaspidi
Vaata Meelelahutuse esimest poliitilise satiiri sarja “Kinopoliit”
SIIT!
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”