Signe Ratso: väline surve liidab

Kas USA administratsioon on midagi konkreetsemat öelnud Euroopa ja USA vabakaubanduslepingu (TTIPi) tuleviku kohta?

Ei ole. Meeskondki pole veel kõik ametisse kinnitatud. 

Mida võiks kaasa tuua Saksamaa kantsleri Angela Merkeli visiit Washingtoni?

ELi kaubanduspoliitika on alates Rooma lepingust, mida (25. märtsil – toim) tähistame, ELi pädevuses. Merkel on selgelt USA-le öelnud, et Saksamaal ei saa olla EList erinevat kaubanduspoliitikat. Sõnumiks on kindlasti, et lahendus ei saa olla enda eraldamine ja barjääride püstitamine. Tänapäeva maailm on nii tihedalt seotud - suur osa kaubavahetusest toimub globaalsete tarneahelate raames. Olgu see auto- või lennukitööstus.

USA retoorika on, et teised riigid rikastuvad USA arvel.

Retoorika on vildakal alusel, analüüsid näitavad, et töökohtade kadumises on 80% ulatuses põhjuseks innovatsioon ja automatiseerimine. Impordi survel on väike osa. Varem autotööstuse kantsiks olnud linnades nagu Pittsburgh ja Cleveland on majandus ümber orienteerunud innovaatilistele sektoritele. Ettekujutus, et toome samad töökohad tagasi Ameerikasse, mis olid kaheksakümnendatel, ei tööta.

Uus administratsioon ei ole veel adunud, et andmevahetus, digitaalsed tooted, teenused, on tegelikult USA-le ja tema majandusele palju olulisemad kui tööstus. Kust on pärit Google, Yahoo ja teised hiidkorporatsioonid?

USA president Donald Trump eelistab kahepoolseid suhteid, kui ohustatud on rahvusvaheline kaubandussüsteem, WTO? Lubatakse esikohale seada Ameerika seadused.

See on murettekitav, sest rahvusvahelistele reeglitele tuginev kaubandus on võimalus, kuidas üleilmastumist paremini ohjata. 80ndatel, kui Jaapani auto- ja elektroonikatööstus esile kerkis, hakkasid kõik teised riigid tollibarjääre kehtestama, kuid lõpuks jõuti järeldusele, et see poliitika ei tööta ja tulemuseks oli WTO loomine. Leiti, et selleks, et kõigile kehtiksid võrdsed reeglid, on vaja teha koostööd rahvusvahelisel tasandil.

Vaidluste lahendamine WTOs võtab aega ja võib tunduda, et kahepoolselt saab kiiremini. Pikaajaliselt ei tule see kasuks ei USA-le ega tema kaubanduspartneritele.

ELi jaoks on ainuvõimalik WTO süsteemi jätkuv toetamine. Paljud teised WTO liikmed vaatavad ELi poole, et EL võtaks liidrirolli.

Kas ELil on selleks jõudu ja kuidas võita tagasi inimeste toetus – ka ELis on suured kaubanduslepingute vastased meeleavaldused ja protektsionism valimiskampaaniates teemaks.

Võrreldes USAga on ELil palju rohkem vahendeid ja meetmeid nende abistamiseks, kes pole suutnud uute tingimustega kohaneda – olgu ettevõtted või töötajaid:  haridus, ümberõpe, regionaaltoetused. Küsimus on selles, kui efektiivselt liikmesriigid seda on kasutanud. Lihtsam on võtta vaenlane väljast.

Ka EL kaitseb oma huve. Ühest küljest avame turgu, teisalt on vahendid, et turgu kaitsta, kui partnerid kasutavad ebaõiglaseid võtteid. Praegu töötatakse välja uut metodoloogiat kaubanduse kaitsemeetmete kohta – see on suur teema, mis tuleb Eesti eesistumise ajal, sest sellega tahetakse aasta lõpuks ühele poole saada.

Kas USA protektsionism võiks ELi ja Hiinat kaubanduspartneritena lähendada? Ja kuidas vaatab Euroopa oma suurele kaubandusdefitsiidile Hiinaga?

Hiina poolt on märgata suuremat huvi, kuid samal ajal on jätkatud poliitikat, mis  ei kasuta kõige ausamaid võtteid – rahvuslikud tšempionid, subsiidiumid. Kuid Hiina on jätkuvalt väga atraktiivne turg. Praegu on eesmärgiks kokku leppida investeeringute kaitse lepingus, mis mitte ainult ei paranda investeeringute kaitset, vaid ka investorite turule pääsu tingimusi. Praegu on mitmeid takistavaid momente - näiteks tehnoloogia üleandmise kohustus. See leping oleks ka Hiinale võimalus näidata, et ollakse tihedamatest suhetest huvitatud. Et sõnadele järgneksid ka teod.  

Mis on saanud vaidlusest Hiinale turumajanduse staatuse andmise-mitte andmise üle?

Euroopa Komisjoni vastus on ettepanek kehtestada uus metoodika kaubanduse kaitsemeetmete jaoks, mis oleks WTO reeglitega kooskõlas ja puudutaks kõiki riike, ka Hiinat. Seal ei tehta enam vahet kas on turumajandusega riik või mitte. Kui on turu moonutamine, saab kasutada vastumeetmeid.

Mis saab edasi Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepinguga? Esimesena ratifitseeris selle Läti?

Jah, Läti. Läti saadik Artis Pabriks oli teema raportöör Euroopa Parlamendis. Ta tegi ka seimis head lobitööd. Eesti Riigikogus seisab debatt ees.

Plaan on rakendada leping ajutiselt kas 1. aprillist või 1. maist, olenevalt sellest, kui kiiresti Kanada selle ratifitseerib.  Välja jääb investeeringute kaitse pool, sest siin oodatakse pädevusi selgitavat Euroopa Kohtu lahendit. Kõiges muus leping rakendub.

Varem on ajutiselt rakendunud Korea lepingu – 4 aastaga, mis kulus ratifitseerimiseks, suurenes ELi eksport juba 50%. Ehk kiirendab nähtav kasu ka Kanada lepingu ratifitseerimist.

Ajutisel jõustumisel kaob ettevõtjate jaoks esimesest päevast 98% tollidest, tööstustoodetele 99%. Lisaks tekivad võimalused töötajate lähetamiseks, hangetel osalemiseks ka osariikide tasemel, hakatakse vastastikku kvalifikatsioone tunnustama. 

Britid esitavad Euroopa Liidust lahkumise taotluse. Peaminister Theresa May on öelnud, et Suurbritannia soovib võimalikult head lepingut, kuid mis on ELi poolt vaadates tähtsam – majandussuhted või liidu ühtsus?

Mõlemale poolele oleks kasulik valutu üleminek, kuid poliitilises mõttes kindlasti püütakse mitte süvendada mõne piirkonna lahkumismeeleolusid. Komisjon peab läbirääkimisi mandaadi piires, mis liikmesriigid annavad.

Kuidas mõjutaks mitmekiiruseline Euroopa, mis on üks ELi tulevikustsenaariume, ELi kaubanduspoliitikat?

Ka erineva kiirusega Euroopas jätkab kaubanduspoliitika seni kavandatuga. Kõik aduvad, et üksikuna pole šanssi.

Mis jääb kaubanduse alal Eesti vastutada ELi eesistujaks olemise ajal?

Liikmesriikide mandaadi välja töötamine kõneluste alustamiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga ning lepingu uuendamiseks Tšiiliga. Uue kaitsemeetmete metodoloogia välja töötamine, samuti liikmesriikide positsiooni välja töötamine ekspordi kontrolli süsteemi muutmise määruse jaoks. Tuleb ka aruanne selle kohta, kuidas me lepinguid rakendame ning mida liikmesriigid saaksid paremini teha. Praegu on liikmesriigiti suured erinevused, kuidas ettevõtted neist kasu saavad.

Aasta lõpus on WTO ministrite konverents Buenos Aireses. Kaubandusministril tuleb juhatada Nõukogu tööd, see on väga vastutusrikas.  

Vabakaubandusleping Jaapaniga võib valmis saada veel enne Eesti eesistumist, kuid võib ka meile tulla.

Kas Eestil tuleb keeruline eesistumine?

Vaadates debatti kaubandussuhete ümber, on see kindlasti väga vastutusrikas ja suure poliitilise tähelepanu all.

Mis ikkagi USAga ja TTIPiga edasi saab. Nii palju tööd on tehtud?

Meie seisukoht on, et peame analüüsima, milleks praegune administratsioon on valmis. Meie huvides on leping, mis on vastastikusel koostööl põhinev ja mõlema huvisid arvestav.