„Tuleks küsida kaks küsimus – kas edasi liikuda ning siis, kuidas edasi liikuda,“ arvas möödunud nädalal linnahalli nõukogule lahkumisavalduse esitanud juhatuse liige Väino Sarnet.
- Väino Sarneti arvates on linnahalli projekti osas kätte jõundud selge mõttekoht. Foto: Andres Haabu / Äripäev
Sarneti sõnul oli ta seda öelnud ka abilinnapea Taavi Aasale. „Arvan, et kas-küsimust peaks selliste numbrite juures (rekonstrueerimise eelarve on ca 100 miljonit eurot – toim) ka aeg-ajalt küsima. Mitte võtta aksioomi, et ei ole paremat rahapaigutamise viisi kui linnahall,“ kommenteeris ta.
Kui aga projektiga edasi minna, ei peaks Sarneti sõnul muinsuskaitse ja muude piirangute alla jäävasse hoonesse üritama „kõiki häid asju“ ühte kohta kokku ajada. „Siis saaks asjaga võib-olla kuidagimoodi hakkama,“ arvas ta.
Kõrge hind ja põrkuvad seadused
Umbkaudu nädal tagasi kehtetuks kuulutatud linnahalli projekteerimishanke eelarveks oli ette nähtud 6-7 miljonit eurot – summa, mille pani paika Linnahalli tellitud sõltumatu eksperthinnang. Linnahalli koostööpartner Allianssi arhitektibüroo, kellele projekteerimine välja kuulutamata läbirääkimistega riigihanke vormis esitati, pakkus aga hinnaks ca 9,4 miljonit. Just see oli Sarneti sõnul üks põhjus, miks Tallinna Linnahalli AS otsustas hanke tühistada.
Teine põhjus hanke liiva jooksmiseks oli vastuolu autorikaitse- ja hankeseaduse vahel. Nimelt oli Tallinna Linnahalli AS saanud projekteerimise usaldamiseks Allianssile nõusoleku linnahalli autoriõigusi omavalt arhitektilt Raine Karpilt.
Rahandusministeeriumi algatatud järelevalvemenetluse käigus jõudis aga ministeerium seisukohale, et Raine Karpi autoriõigus ei laiene projekti tehnilistele osadele. Seetõttu on olukord, kus pole korraldatud avalikku hanget, ministeeriumi juristide arvates riigihanke seadusega vastuolus.
Linnahalli rekonstrueerimisprojekt näeb ette, et hiljemalt aastaks 2020 valmib alal konverentsikeskus, kontserdisaal ja mereäärne äripind, kuhu on Sarneti sõnul planeeritud kohvikud, restoranid jms. Rekonstrueerimine läheb viimaste andmete järgi maksma ligikaudu 100 miljonit eurot, millest umbkaudu 60 jääb linna ja 40 riigi kanda.
Tühistatud hange ei pruugi olla loo lõpp
Seadusest tulenevad alused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke ehk kõnekeeles suunatud hanke korras lepingu sõlmimiseks on äärmiselt piiratud ning selliseid aluseid tuleks tõlgendada kitsendavalt. Kui riikliku järelevalvemenetluse korras on tuvastatud hankija poolt riigihankereeglite rikkumine, ent hankija on juba hankelepingu ära sõlminud, siis on riivatud osapooltel võimalik nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Samuti võib hankija õigusvastane tegevus anda põhjust väärteomenetluse või kriminaalmenetluse algatamiseks.
Kristina Laarmaa,
Varuli advokaadibüroo vandeadvokaat
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.