Kaubamaja 100 miljoni küsimus: mida teha?

Möödunud aasta oli Eesti tehinguturul rekordiline ning praegune aasta tõotab tulla veel parem. Seetõttu torkavad silma need ettevõtted, kellel palju vaba raha. Kuigi Kaubamaja ise pole veel ühestki ülevõtmisplaanist rääkinud, leiavad aktsionärid, et laienemisruumi oleks vaja.

Raha niisama kuskil ei vedele

Kaubamaja grupi nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul ei vedele vaba raha otseselt kuskil niisama. „Ega see nüüd nii ei ole, et see hulk raha kuskil on. Suur osa sellest on ikkagi kaubavarade, asjade all. Nii lihtne seda välja võtta küll ei ole. Otsime kogu aeg võimalusi laienemiseks,“ ütles Käo.

Üks ülevõtmise objekt võib olla kodumaine rõivatootja Baltika, mille juhatuse esimees Meelis Milder kuulub Kaubamaja nõukogusse.

Käo lükkas aga kõik sellised kuuldused ümber. „Me ei plaani rõivaärisse siseneda. Me pole seda isegi kunagi arutanud, nii et olime väga üllatunud, kui Äripäev sellise küsimusega meie poole pöördus. Plaanime küll laiendada, kuid siis ikkagi jaekaubanduse, automüügi suunal,“ sõnas ta.

Milder Kaubamaja strateegilisi plaane paraku kommenteerida ei saanud, kuna kuulub Kaubamaja nõukokku. „Arutelu all olevaid teemasid ei ole võimalik mul täpsemalt kommenteerida enne, kui ettevõte ei ole nendest börsile teada andnud,“ ütles ta.

Aktsionäridele meeldiks laienemine

Kaubamaja aktsionär ning „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare usub, et laienemisruumi oleks ettevõttele vaja. „Annaks jumal, et mitte ainult Baltika. Samas mingit laienemisruumi oleks ettevõttel vaja,“ ütles Roosaare. Ta lausus, et ei ole liiga optimistlik headel aegadel geograafilise laienemise üle. „Eelmine kord Lätist tuldi saba jalge vahel tagasi ja ka teistel Eesti ettevõtetel pole selline geograafiline laienemine liiga edukas olnud. Samas autokaubanduses on Tallinna Kaubamaja suutnud hästi kogu Baltikumis läbi lüüa,“ sõnas ta.

Väikeaktsionär Joonatan Uusväli märkis, et Kaubamajal on kontol palju raha ning nad võiks sellega midagi peale hakata. „Investorina olen Kaubamajaga muidugi rahul. Üks asi on Kaubamaja puhul küll – neil on kontol nii palju raha, umbes 75 miljonit – püüdke see kuidagi ära kulutada, sellega midagi teha,“ ütles Uusväli, kes plaanib ka ettevõtte aktsiaid juurde osta – välja arvatud siis, kui aktsia kiirelt rallima hakkab.

Kaubamaja grupp alustab Kaubamaja kvartali ümberehitust ning kuulutab selleks välja arhitektuurikonkursi. Kaubamaja grupi juhatuse esimees Raul Puusepp ütles, et selleks tehakse koostööd linnaga ning ümberehitamise tõttu äritegevus ei peatu. „Mis vahendeid meil lisaks omakapitalile veel laienemiseks vaja läheb, ei tea. Ka on vara öelda, millal algab ehitustöö,“ ütles Puusepp.

Arhitektuurikonkursi väljakuulutamine on viibinud juba üle aasta, varem plaanis ettevõte seda teha eelmise aasta märtsis.

Lidlile Selvereid ei müüda

Äripäevale on teada, et Saksa kontsern Lidl tuleb Eesti turule ning on selleks tasapisi siin maad kuulamas. Liikumas olid jutud, et turule kiiremini sisenemiseks võib Lidl ühe võimalusena osta ära Selveri keti. Käo sõnul nemad Selverit ei müü.

„Kui Lidl siia tuleb, siis neil on hoopis teine ärimudel. Vaadake, mis nad mujal teinud on – nad ehitavad kõik nullist. Seda ei ole, et nad siin midagi ära ostaksid. Aga meie Selverit ei müü ka. Tegu on väga tugeva ettevõttega ja mis kõige tähtsam – ta meeldib eestlastele,“ sõnas Käo.

Selverid on Kaubamaja grupi suurimad tuluallikad. Eelmisel aastal suurenes supermarketite segmendi käive 4,3%, 400 miljoni euroni ning puhaskasum 41,5%, 12,1 miljoni euroni.

Oodata on sisetarbimise kasvu

Valitsuse maksumuudatusega jääb madalapalgalistele tuleval aastal rohkem raha kätte ning Käo sõnul mõjutab see ikka mingil määral ka kaubandusettevõtteid. „Kui rahval jääb rohkem raha kätte, siis tuuakse see jaekaubandusse, nii et selles mõttes on kasv võimalik, kuigi mingit imet sealt nüüd oodata pole,“ ütles Käo.

Eestlaste ostuhimul on Käo hinnangul mitu põhjust. Kuna palgakasv on Eestis olnud keskmiselt kuus protsenti, pangahoiuste intressid olematud ja lihtsaid investeerimisvõimalusi turul ei ole, siis ajendabki see inimesi rohkem ostma ning soetama asju, milleks ehk varem võimalusi polnud. „Konkurents on Eestis küll suur, aga kui sa oled osav ja tubli kaupmees, siis toovad inimesed raha sinu juurde,“ sõnas ta.

Milderi sõnul jätkavad nii Kaubamaja kui ka Baltika maksumuudatuste valguses selle nimel tööd, et müüke kasvatada. "Samal ajal on minu hinnangul üsna tõenäoline, et selle sissetuleku kasvu "sööb ära" esmatarbe inflatsioon," ütles ta.

Osa kasumist jaotatakse dividendidena

Eile toimunud Kaubamaja aktsionäride koosolekul kiideti heaks ettepanek maksta rekordkõrge dividend 0,63 eurot aktsia kohta. Kokku maksab Kaubamaja dividendi 25,65 miljonit eurot, mis on sama suur kui eelmise aasta puhaskasum.

Jüri Käo ütles, et ühtset kinnitatud dividendipoliitikat Kaubamajal pole, kuid igal aastal üritatakse dividendi maksta. „Sealjuures ei vaata me ainult aasta peale ette, et millised investeeringud veel tulla võivad. Vaatame ikka vähemalt viis aastat ette,“ sõnas ta.

Käo võtab ise dividendidena 3 miljonit eurot, mille plaanib investeerida läbi enda ettevõtte NG Investeeringud. „Eraisikuna investeeringuid ei tee,“ ütles ta.

31. detsembri seisuga oli Kaubamajal 101 miljonit eurot jaotamata kasumit.