Tallinna terrorismitoetaja jätkab vanglas

Khalilov taotles enda vabastamist elektroonilise valve alla, kuid oma tänase määrusega jättis Harju Maakohus ta vabastamata. Tema vabastamise küsimust võib uuesti arutada kuue kuu möödumisel selle määruse jõustumisest. Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul  Harju Maakohtule määruskaebuse.

Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Khalilovi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei pooldanud ka Tallinna Vangla ega prokurör. 

Tallinna Vangla iseloomustuses on märgitud Khalilov kui kõrgohtlik kurjategija. Prokurör põhjendas oma seisukohta Khalilovit ennetähtaegselt mitte vabastada sellega, et  Khalilov on pannud toime raske esimese astme kuriteo, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut.

Vastakad seisukohad vangla iseloomustusele

Kaitsja Kristi Rande sellega aga ei nõustunud, sest tema sõnul tugineb vangla oma hinnangu andmisel Khalilovi ohtlikkusele vaid sellele, et ta on islami usku, kuulub moslemite kogukonda ja suhtleb selle liikmetega. Lisaks ütles Khalilov eelmisel nädalal peetud istungil videosilla vahendusel vanglast, et tema iseloomustuse koostanud Tallinna vangla töötajat on ta näinud vaid korra väga lühiajaliselt.

Vangla iseloomustuses seisis ka, et Khalilov on ühe korra keeldunud toidu vastu võtmisest põhjendusega, et talle ei meeldi toidujagaja. See pole Khalilovi sõnul tõsi. Ta ütles, et on islami kommete järgi paastunud kord aastas ja sellest vanglat ka alati ette teatanud. Eelmisel aastal hakkas vanglas tema sõnul terve korrus streikima just siis, kui tema hakkas paastuma. Hiljem selgus, et tema paastumine on läinud kirja toidust keeldumisena. Enamik keeldujaid on saanud selle eest distsiplinaarkaristuse, kuid Khalilov märkis, et tema ei saanud.

Kohtunik uuris, kuhu kavatseb Khalilov vanglast vabanedes elama ja tööle asuda. Praegu akadeemilisel puhkusel olev Khalilov lubas lõpetada oma õpingud TTÜs ning hakata kohe omale ka tööd otsima. Ta märkis, et soovib eelkõige lõpetada pooleli jäänud õpingud ning toetada oma perekonda. Tal on kaheaastane tütar, kes sündis tema vanglasoleku ajal.

Karistust hakkas ta kandma 2015. aasta 13. aprillil ja lõppema peaks tema vangistus 13. aprillil 2018. 

Toetasid terroristliku ühendusega liitunud sõpra

Khalilovit ja Mankod süüdistati selles, et nad kogusid raha ja tegid lennubroneeringuid oma sõbrale Abdurrahman Sazanakovile (endine Ivan Sazanakov), teades, et viimane võib kasutada neid vahendeid terroristlikkusse ühendusse kuulumises seisneva kuriteo toimepanemiseks.

Alates hetkest, mil Sazanakov liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele. Prokuratuur tõendas, et Khalilov oli teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.

Terroriprotsess Manko ja Khalilovi üle algas Harju maakohtus 2015. aasta 23. novembril. Sazanakov siirdus kaitsepolitsei andmetel Süüriasse võitlema 2013. aastal, talle järgnesid sinna ka tema naine ja tütar.

Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige ja Khalilovi kaitsja Kristi Rande hinnangul toetasid mehed vaid sõbra perekonda ajal, mil isa oli eemal ja pere veel Eestis, mitte terrorismi. Nad selgitasid, et islami kogukonnas on üksteise aitamine kombeks. 

Süüdistuse järgi küsisid mehed alates 2013. aastast korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.