Ugala uuenduskuur: keerulisem kui uue teatrimaja ehitus

1981. aastal valminud Ugala hoone on kultuuripärandi nimekirjas ja igasugu muudatuste tegemine seetõttu üpris piiratud, samas seati ka rekonstrueerimisel eesmärgiks võimalikult traditsiooniliste materjalide ja meetodite kasutamine.

Renoveerimise ehitustööd tellinud Riigi Kinnisvara ASi ehitusjuht Margus Türkson ja ehituse projektijuht Priit Hõbejärv selgitavad, et teater on veidi enamat kui lihtsalt hoone, sest see sisaldab endas keerulisi tehnilisi süsteeme. Kogu renoveerimistöö jagunes nende sõnul erinevateks spetsiifilisteks töölõikudeks ja ehituse kavandamisel oli tellija jaoks kõige keerulisem osa töö­lõikude jagamine töövõtjate vahel selliselt, et hoone ja tehnosüsteemid hiljem ka ühe tervikuna tööle hakkaksid. “Selleks tuli tõmmata võimalikult selged piirid erinevate lepingupartnerite vastutusalade vahele. Püüdsime tekitada olukorra, kus töövõtjad oleksid oma tööde tegemisel võimalikult sõltumatud teistest objektil toimetavatest töövõtjatest,” ütleb Margus Türkson.

Uut hoonet kavandada lihtsam

Renoveerimistööde arhitektuurse projekti koostas koos kolleegidega arhitektuuribüroost R-Konsult Ugala hoone ka 1976. aastal arhitektuurselt projekteerinud arhitekt Irina Raud. Ei juhtu just tihti, et arhitekt saab enda projekteeritud hoonet aastakümneid hiljem uuendada.

Uue maja projekteerimisel ja vana maja renoveerimisprojekti koostamisel on tema sõnul suur erinevus ja ka hinnavahe on tihtipeale umbes poolteist korda vana hoone kahjuks. Näiteks tuli Ugala vana maja kõigepealt digitaalselt nii seest kui väljast üle mõõta ning säärasel viisil tööjooniste valmimine nõudis lisatööd ja -kulu. Samas tõdeb Raud, et ka ehituskulusid arvesse võttes hinnavahe tööjooniste koostamisel ilmselt taandub.

“Täiesti uut Ugala hoonet tervikuna praeguse summa eest poleks saanud,” ütleb ta üsna veendunult. Lisaks selgitab Raud, et vanade hoonete renoveerimine on arvestatavates kultuurriikides elementaarne praktika ning ta on veendunud et see rikastab ka eesti kultuuri. “Meie eesmärk oli, et peale renoveerimist sisekujunduse ning üldise mulje põhjal inimesed ei saaks aru, et hoone on muutnud. Jah, on puhtam ja võibolla valgem, aga üldmulje peaks jääma endiseks.”

Lavalahendused piiri tagant

Tööde planeerimise aluseks oleva ruumiprogrammi põhjal pidi kõik ära mahtuma olemasolevatesse hoone gabariitidesse. “Ühelt poolt oli see hea, et seadis arhitektidele ja tellijale kindlad raamid, teisalt tekitas ka väljakutsed sobiva planeeringu kavandamisel. Kuna hoone välisilme ei võinud muutuda, siis tuli ka kõik tehnilised ruumid ja seadmed hoonesse ära mahutada,” selgitab Margus Türkson.

Ruumiplaneerimise muudatustest üks suurim oli ilmselt hoone keskele rajatud täiesti uus blackbox-tüüpi teatrisaal. Selle rajamiseks lammutati üks osa hoonest ja rajati uued konstruktiivsed osad. Kuna saali kõrgust ja selle põranda tasapinda muuta ei olnud võimalik, oli inseneridele suur väljakutse uute konstruktsioonide vajalik saledus ning ka vajalike kommunikatsioonide ja teenindussilla lae alla mahutamine. Väga oluline oli Türksoni sõnul planeerida mõistlik logistikalahendus teatrisaalide ning laoruumide ja töökodade vahel ja ka nende lahenduste väljatöötamisega nägid asjaosalised kõvasti vaeva.

Renoveerimise käigus võeti kasutusele ka enamik Ugala keldrikorrusest, kuhu tekitati suurel hulgal lao- ja tehnilisi ruume, kohviku köök, keldribaar ja ka keldrisaal, mida saab kasutada alternatiivse esinemiskohana. “Planeerimisel lähtusime sellest, et ei oleks vaja hakata hoone vundamente süvendama, kuna see võib tuua kaasa liiga palju ootamatusi,” lisab Türkson.

Välja tuli tema sõnul vahetada ka lavatehnoloogia, helindussüsteem ja valgussüsteemid. “Lavatehnikale Eestist kaasaegseid lahendusi eeskujuks võtta polnud. Seega lahendusi tuli otsida piiri tagant. Uuel laval on 37 elektriliselt juhitavat lavastanget, 4 valgussilda, lisaks kahetasandiline pöördlava koos näitlejatõstukitega ning 3 orkestri­ava tõstukit.”

Üks suurem teema Ugala hoone juures oli fassaadide rekonstrueerimine. Kas ja kui palju säilitada vana tellist ning kuidas soojustada? “Hoone arhitektuursest eri­pärast tingitult tuli arvesse võtta, et seinte paksusi polnud võimalik suurendada. Otsustati, et enamuses lammutatakse vana fassaaditellis maha ja hoonele laoti uus tellisfassaad,” loetleb Margus Türkson olulisi töölõike.

Irina Raud muutub uuest tellisfassaadist rääkides kurvaks. Kui sisetöödega on arhitekt rahul, siis uus tellisfassaad sai tema sõnul ebakvaliteetselt ja sein on laineline. “35 aastat tagasi, kui tellis oli kehvem, laoti sein ikkagi parema kvaliteediga. Juhtisime ka sellele korduvalt tähelepanu, aga ehitaja kurtis, et tal ei ole töömehi, kes oskaksid puhta vuugiga laduda ning järelevalve probleemi ei näinud.”