Baumostis aastakümneid töötanud Nikolai Vorona on Baumosti väikeomanik, kes näeb oma tulevikku hägusena.
- Baumosti väikeaktsionär ja töötaja Nikolai Vorona pole kindel, kauaks tööd jagub. Foto: Andras Kralla
Baumosti uus omanik Bruno Lill ei ole intervjuuks veel kohal. Kohtuvaidlusesse segatud Lasnamäe kinnistul märkab üksikuid Baumosti inimesi. Nende seas on Nikolai Vorona. Lihtne, sooja suhtumise ja hääletooniga mees jutustab võõrale oma elust nagu vanale tuttavale, keda ei ole mõnda aega näinud.
Vorona on kraanajuhina Baumosti palgal olnud 35 aastat, ettevõttest kuulub mehele 5 protsenti. "Praegu ei ole selge, kas meid lastakse lahti või teeme tööd edasi. Ebakindlus valitseb," tõdeb ta, püsides vähemalt väliselt rahulik, kuigi Baumosti töötajad ei ole tema sõnul varem kannatanud nii nagu praegu.
Vajab tööd
"Isegi pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist ei tundnud me ennast nii halvasti nagu praegu. Siis oli tööd," lausub Vorona.
Kui noor oleksin, läheksin näiteks Soome tööle.
Nikolai Vorona,
Baumosti töötaja
"Kehv tunne on. Arvasime, et firma lööb õitsele," kirjeldab Vorona, mida arvasid Baumosti inimesed paar aastat tagasi ettevõtte liikumisest Mait Schmidtile ja tema äripartneritele.
Vorona mäletamist mööda jõudis Baumosti töötajateni info emafirma Bauschmidti põhjavajumisest umbes pool aastat tagasi. "Hakati pankrotist rääkima, pooleli objektidest, käibe kadumisest. Kõik see viis lõpuks täieliku pankrotini."
Palka on allesjäänud töötajad kätte saanud jupphaaval. "Bruno lubas võlad ära maksta," mainib Vorona Baumosti uue omaniku Bruno Lille lubadust. "Äkki saab ka mõne töö lõpetamise järel raha."
Baumosti rohkem kui 20 töötajast on firmasse jäänud umbes 10, pakub Vorona.
Tulevik lahtine
"Kes leidsid töö, läksid kohe üle teistesse firmadesse. Mina ei ole veel otsinud. Lähen töötukassasse siis, kui Baumost kinni peaks minema. Ega minusuguse ametiga mehele eriti leiagi tööd. Võib-olla on üldse vaja ametit vahetada – pensionini on mul umbes kaheksa aastat," räägib Vorona.
Nendib, et aastaid on turjal liiga palju, et julgemaid samme astuda. "Kui noor oleksin, läheksin näiteks Soome tööle," lisab ta veel enne seda, kui tema uue ülemuse Bruno Lille auto territooriumile pöörab.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.