Kohus pidurdab Riito saneerimist

Saneerimiskava kinnitamiseks või tagasilükkamiseks on kohtul seaduse järgi 30 päeva. Praegu kulus kava heaks kiitmiseks peaaegu 110 päeva. Kui kava saab kohtunikult rohelise tule, peaks ettevõttele ja võlausaldajatele teele minema määrus, misjärel saavad viimased selle paari nädala jooksul vajadusel vaidlustada. Mida ei ole, on kohtumäärus.

„See ei ole normaalne olukord. Võlausaldajad ei tea midagi. Kõigil teistel, näiteks Bauschmidtil on asi kiiresti käinud. Meie ootame peaaegu pool aastat määrust. Kuidas saab nii teha? Kas meil on Eestis üks kohtunik?“ on Riito võlausaldaja Seiger Baltic omanik Ville Sinivee kohtuniku Hannes Olevi töös pettunud. Pikalt oli võlausaldajate eest varjul ka võlausaldajate nimekiri, mille leiab artikli lõpust.

Ebaprofessionaalne protsess

Sama häiritud on Riito suurim võlausaldaja, Tallinna Veele kuuluv Watercom, kes ootab põhja vajunud peatöövõtjalt 300 000 eurot.

„Üsna ebaprofessionaalse mulje jätnud saneerimisprotsess ei ole tekitanud suuri lootusi raha kättesaamiseks, kuid kaalume kõiki võimalikke samme, et saamata jäänud tulu vähemalt osaliselt kätte saada. Saneerimist puudutav määrus ei ole kohtu kaudu meieni jõudnud, ent oleme selle üldise sisuga kursis,“ rääkis Watercomi juhatuse liige Reigo Marosov.

Ville Sinivee sõnul on ta üritanud uurida, millal määrus võlausaldajateni jõuab. „Olen kohtunikule kirjutanud ja nii edasi. Midagi ei vastata, puhkusel on. Sekretär ja abid on ka kõik puhkusel. Kohtunik oli haige olnud ja asja lükkamine uuele kohtunikule võtab veel rohkem aega.“

Võlausaldaja Eksklusiivehitus astus aga juba vastusammu, vaidlustades sel kuul saneerimiskava. "Kuna kohus puhkab, siis seda keegi enne augustit lahendama ei hakka," nentis ettevõtet esindav vandeadvokaat Raul Ainla.

Kohtunik haige, seejärel puhkusel

Kohtu pressiesindaja Janar Filippov lausus, et kuigi seaduses on ette nähtud erinevad tähtajad, kujutavad need endast üldreegleid, mida võivad mõjutada objektiivsed tegurid, näiteks haigused.

Miks kava kinnitamine pikalt aega võttis, ei osanud ta vastata, sest kohtunik on puhkusel. Määruse mittesaatmise kohta märkis Filippov, et põhjuseid võib olla mitmeid. Kohtuniku puhkuse tõttu jäi Filippov taas vastuse võlgu – selgitada saaks olukorda vaid Olev ise.

„Kohtuasju lahendatakse järjekorras inimvõimete piires. Seejuures mitte asjade subjektiivse tähtsuse, vaid kohtusse või kohtunikule laekumise järjekorras,“ ütles Filippov veel.

Riitol määrus käes

Määrusega keelab kohus Riitol teha oma varaga tehinguid, mis ei ole seotud igapäevase majandustegevusega. Võlausaldajate kartusele, et pikem protsess võis suurendada Riitost vara väljaviimise ohtu, vastas Riito saneerimisnõustaja Veikko Toomere, et tema teada pole seda tehtud. "Kui kohus määrab mulle järelevalve funktsiooni, siis pean hakkama sellel silma peal hoidma," lisas ta. "Ollakse ju tigedad. Kui oleksin samas seisus nagu võlausaldajad, siis võib-olla oleksin ise ka."

Riito sai määruse kätte e-toimikust. "Kui kohus teeb määruse, siis peaks ta tegema ka teise määruse, kus pannakse paika saneerimisnõustaja järelevalve funktsioon. Ka seda määrust veel ei ole," rääkis Toomere ja lisas, et talle saabub võlausaldajatelt iga päev kirju, kus nad uurivad määruse kohta.

"Vastan iga päev viiele kuni kümnele võlausaldajale, mis seis parajasti on," sõnas Toomere. "Olen osadele võlausaldajatele määruse edasi saatnud, aga seda peab ikkagi kohus tegema. Sellel ei ole õiguslikku tagajärge, kui mina saadan."

Ka Toomere rääkis, et helistas enne saneerimiskava kinnitamist mitu korda kohtusse. "Öeldi, et kohtunik on haige," meenutas ta. "Mul ei ole julgust hakata kohtule midagi ette kirjutama. Võlausaldajad võivad muidugi tunda, et neid on hoitud infosulus ja olen öelnud, et kohtunik on haige - ma ei saa midagi parata."