Eile tegi Läti parlamendi rahandus- ja eelarvekomisjon ootamatu otsuse tõsta järsult õlle ja sigarettide aktsiisi, mis pani töösturid avalikkuses vanduma sarnaselt sellega, mis juhtus Eestis. Samas jääb aktsiis ja pärast järsku, ligi 50 protsendist tõusu kordades Eesti aktsiisile alla.
- Ka Liviko juht Janek Kalvi kaalus Eesti järsu aktsiisitõusu mõjul ettevõte äri suuremat ümbersuunamist Läti kaudu puhtalt oma konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Raul Mee
Nii plaanitakse esimeses etapis tõsta õlleaktsiisi 6,8 sendini ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris, kuigi esialgu plaaniti tõusu 5,6 sendini. Samas käis komisjonis läbi ka mõte tõsta aktsiisi 8 euroni ja rohkemgi. Nii jõuti kompromissile, et alates 1.märtsis 2018 kuni 28. veebruarini 2019 kehtib 6,8 sendine määr ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris, mis kasvab 2019. aastal 7,4 sendi ja 2020. aastal 8,01 sendini.
Võrdluseks Eestis oli sama aktsiisimäär 8,3 senti juba 2016. aastal ning alates juulist kehtib Lätiga võrreldes kolm korda kõrgem aktsiisimäär ehk 15,52 senti ühe etanooli mahuprotsendi kohta liitris. Aastaks 2020 peaks see tõusma aga 22 sendini.
Hoolimata jätkuvalt suurest vahest Eestiga Läti kasuks, võtsid õlletootjad ähvardava seisukoha teatades, et nii kiire (ligi 50%) aktsiisitõus sunnib neid koondama 30% töötajatest, kusjuures enamik neist on maapiirkondade töötajad, vahendas Läti Delfi Läti õlletootjate liidu juhi Peteris Lininši sõnu. Tema sõnul on aktsiis niigi kolme aasta jooksul kasvanud 45protsenti ning korraga 50protsendine lisatõus ei kannata kriitikat.
„Osade poliitikute tegevus on destruktiivne, sest see seab ohtu õlletööstuse tuleviku pikas perspektiivis. Arvestades, et valdkond juba aastaid kõigub rentaabluse piiril, kuna sisetarbimine langeb, sunnib kiire aktsiisitõus sisuliselt osad töötajad koondama ning väikesed regionaalsed pruulikojad on sunnitud mõtlema tegevuse lõpetamisele. Sellele viitavad mitte ainult meie hinnangud ja prognoos, vaid ka teiste riikide kogemused,“ teatas Lininš.
Lätis töötab õlletööstuses ühtekokku ligikaudu 1500 inimest.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.